T, 6.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

HIV-i levikust eriti ei teata

Homme on ülemaailmne AIDS-i vastu võitlemise päev
Anu Viita-Neuhaus
HIV-i levikust eriti ei teata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
HIV testi uurimine.
HIV testi uurimine. Foto: AFP / Scanpix.

Novembris läbi viidud Eesti elanikkonna küsitlus näitas, et inimeste teadlikkus HIV-i levikust ja tänapäevastest ravivõimalustest on jätkuvalt madal.

Novembris uuringufirma Kantar Emori läbi viidud küsitluse tulemuste kohaselt on seitse inimest kümnest kindlad, et HIV levib Eestis peamiselt süstivate narkomaanide seas. Vaid 25 protsenti vastanutest nimetasid peamiseks leviku viisiks sugulist vahekorda. See fakt näitab, et enamik Eesti elanikke ei tea, et HIV ei ole enam kaugeltki ainult riskirühmade haigus. Terviseameti andmetel sai läinud aastal 57 protsenti inimestest HIV-i sugulisel teel, kellest ligi 60 protsenti olid vanuses 25-39.

SA Koos HIV Vastu asutaja ja juhi Vilja Toomasti hinnangul näitavad uuringu tulemused, et hoolimata 29 aasta möödumisest esimesest HIV-positiivse diagnoosimisest Eestis, on ühiskonnas HIV-i suhtes ikka veel palju teadmatust. „Samas just teadlikkus HIV-levikust ja tänapäevastest ravivõimalustest aitaksid panna piiri HIV-epideemia levikule,” tõdes Toomast. „Kui inimesed võtaksid HI-viiruse suhtes testimist loomulikuna ja suhtuksid teemasse ilma häbitunde ning eelarvamusteta ning teadvustaksid, et HIV-diagnoos ei tähenda elu lõppu, oleks meil võimalik uute nakatunute arvu tuntavalt vähendada.”

Uurigu tulemused näitasid, et Eesti ühiskonnas on ka vähe räägitud sellest, et efektiivne HIV-ravi aitab säilitada HIV-positiivse inimese tervist ja elukvaliteeti. Kolmandik vastanutest ei tea või ei usu, et ravi võiks aidata HIV-positiivse inimese tervist ja elukvaliteeti säilitada. Veelgi vähem teatakse, et HIV-i vastased ravimid suudavad vähendada või välistada viiruse edasikandumist. Vastanutest 44 protsenti ei usu, et ravimid suudavad viiruse ülekandumist peatada – keskmisest enam on sellisel arvamusel 25- kuni 34-aastased eestlased, kes elavad väiksemates Eesti asulates.

Uuringus käsitleti ka suhtumist HIV-positiivsetesse. 35 protsenti eestimaalastest tunnistas, et tunneksid end ohustatuna, kui nende kollektiivis oleks HIV-positiivne inimene. Kõige enam tunneksid end ohustatuna 35- kuni 49-aastased, muust rahvusest ja Ida-Virumaa elanikud. Keskmisest vähem tunneksid end ohustatuna 15- kuni 24-aastased Eesti elanikud.

Samas ilmneb uuringust, et inimesed peavad testimist oluliseks. Ligi 90 protsenti vastanutest pidas regulaarset HIV-testimist täiskasvanud elanike seas vajalikuks. Kõige enam vastasid nii muust rahvusest naised vanuses 15-24. Kahjuks ei peegelda vastused aga möödunud aasta testitute arvu. Terviseameti andmetel tehti HIV-test 2016. aastal 157 472 inimesele, nende seas kohustuslikus korras testitutele, näiteks seoses raseduse või veredoonorlusega.

Terviseameti andmetel on selle aasta novembri lõpu seisuga HIV diagnoositud Eestis juba 207 juhul, mis asetab Eesti jätkuvalt kõrgeima HIV-levikuga riikide hulka EL-is.

1. detsembril tähistatakse 29. korda ülemaailmset AIDS-i vastu võitlemise päeva (World AIDS Day). HIV-i teadlikkuse uuringu tellis ravimifirma GSK Eesti.

Märksõnad
Tagasi üles