Täna kaitseväe Tapa linnakus aset leidnud rivistusel andsid kaitseminister Jüri Luik ja kaitseväe juhataja kindral Riho Terras NATO lahingugrupis teenivatele Prantsuse sõduritele üle rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenu medali. Kaitseminister Jüri Luik tänas sõdureid nende teenistuse ja Eesti kaitsevõimesse panustamise eest.
Tapal teenivad Prantsuse sõdurid said missioonimedali
"Mitmerahvuselised NATO lahingugrupid on selge märk liitlaste solidaarsusest ja valmisolekust oma vabaduse eest seista," ütles Luik, kelle sõnul on liitlased valmis nii heidutuseks kui vajadusel ka kaitseks.
"Eesti-Prantsuse kaitsealasel koostööl on sügavad traditsioonid, mis ulatuvad mitmele kontinendile. Oleme seisnud õlg õla kõrval NATO kollektiivkaitse nimel siinsamas Eestis ja võidelnud rahuloomeoperatsioonidel Malis ja Kesk-Aafrika Vabariigis," lisas Luik.
Kaitseväe juhataja kindral Riho Terras märkis oma prantsuse keeles peetud kõnes, et allianss saab sarnaselt aru ohtudest ja väljakutsetest. "NATO-le on kõige olulisem organisatsiooni ühtsus, sest see teeb meid võitmatuks," ütles Terras, kelle sõnul on Prantsuse sõdurite professionaalsus ning suhtumine oma ülesannete täitmisse auks nii Prantsusmaale kui eestlastele.
Prantsusmaa panustab Tapal teenivasse NATO lahingugruppi 300 kaitseväelasest koosneva allüksusega, mille relvastusse kuuluvad tankid Leclerc, jalaväe lahingumasinad VBCI ja soomukid VAB. Briti, Prantsuse ja Taani sõduritest koosnev 1200-liikmeline NATO lahingugrupp alustas Tapal teenistust aprilli alguses ning kuulub 1. jalaväebrigaadi koosseisu. Lisaks brittidele ja prantslastele panustab ühe teenistujaga Island.
Tapal peetud rivistusel osalesid ka Prantsusmaa suursaadik Eestis Claudia Delmas-Scherer, Prantsusmaa sõjaline esindaja NATO Euroopa ülemjuhatuse juures brigaadikindral Brice Houdet ja Prantsusmaa parlamendi liikmed. Prantsuse allüksuse vahetavad järgmisel aastal välja Taani sõdurid. Prantsuse kontingent alustab teenistust Leedus, samuti osalevad Prantsusmaa hävitajad järgimisel aastal NATO õhuturbemissioonil Ämaris.
Eesti kaitseväelastel on prantslastega varasem koostöökogemus nii operatsioonilt Kesk-Aafrika Vabariigis kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Atalanta. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu otsustasid kõigi NATO 28 liitlasriigi juhid eelmise aasta suvel Varrsavi tippkohtumisel paigutada heidutuse ja kollektiivkaitse eesmärgil lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.