1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Veiko-Vello Palm ütles, et 6.–10. detsembrini toimuv lisaõppekogunemine ei ole reaktsioon mingile konkreetsele julgeolekuolukorra halvenemisele maailmas, vahendas ERR.
Kaitseväe õppus ei ole reaktsioon konkreetsele julgeolekuohule
6. detsember 2017, 13:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Pigem on see tingitud üldisest paari viimase aasta olukorra kehvenemisest," tõdes ta.
Palmi sõnul on õppuse eesmärk kontrollida, kas meie sõjavägi ikka toimib, kas meie plaanid ja süsteemid toimivad, ning ta avaldas lootust, et õppekogunemisele kutsutud ka suuremas osas kohale tulevad.
"Loodan, et jõuame arvule 669 väga lähedale. Eesmärk on tõestada selle üksuse lahinguvõimelisust ja me oleme kindlad, et saame sellega hakkama," märkis Palm.
Palmi sõnul saavad reservväelased õppusel üksikmehe ja üksuse tasemel väljaõppe. "Antakse kätte kaitseväe varustus, liigutakse väljaõppe alale, toimub relvade sisselaskmine ning vana õpitu meelde tuletamine. Paari päevaga väga keerulisi manöövreid teha ei jõuagi," ütles Palm.
Valitsus otsustas tänasel erakorralisel istungil välja kuulutada korralise lisaõppekogunemise 669 reservväelasele, välkõppus Okas algab homme.
Kaitseväe peastaabi teatel on tegemist lisaõppekogunemisega Okas. 1. jalaväebrigaadi 13. jalaväepataljoni reservväelastel kästakse ilmuda hiljemalt 7. detsembril kell 9 kaitseväe Jõhvi linnakusse. Õppekogunemise kutsed saadetakse reservväelastele SMS-i ja e-posti teel ning meedia vahendusel, lisaõppekogunemist puudutav informatsioon avaldatakse ka kaitseväe koduleheküljel.
Reservis olevad inimesed saavad kontrollida, kas nemad on lisaõppekogunemisele kutsutute seas, riigiportaali www.eesti.ee riigikaitse rubriigis kaitseväekohustuslaste registrist.
"Soovin ette tänada kutsele vastavaid reservväelasi, nende tööandjaid, pereliikmeid ja lähedasi mõistva suhtumise eest. Kutsutute osalemine õppekogunemisel on äärmiselt tähtis," ütles peaminister Jüri Ratas.
"Lisaõppekogunemine võimaldab Eestil kontrollida, kas oleme valmis vajadusel kiiresti riigikaitset tugevdama. Julgeolek ei teki iseenesest, seepärast peab korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada kiirreageerimisvõime alates vabariigi valitsusest kuni formeeritavate üksusteni," sõnas valitsusjuht.
Kaitseminister Jüri Luik sõnas, et kuigi riik maksab õppekogunemisele tulevale reservistile hüvitist, on töötaja palgavahe kompenseerimine või siis säilitamine õppekogunemise ajaks märkimisväärseks panuseks ning eeskujuks teistele. "Soovin tunnustada kõiki tööandjaid, kelle mõistev suhtumine oma inimeste osalemisesse õppekogunemistel on äärmiselt tähtis. Hea spetsialisti mõnepäevane töölt eemal viibimine võib nii mõnelegi ettevõttele olla parajaks väljakutseks, kuid sellega annate väärtusliku panuse vaba Eesti arengusse."
Vastavalt riigikaitseseadusele võib valitsus kokku kutsuda lisaõppekogunemise, mis võimaldab erinevalt tavalisest õppekogunemisest harjutada ja kontrollida kaitseväe reservüksuste lahinguvalmiduse saavutamist kiirendatud korras, ilma 120-päevase ette teatamiseta.