Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Lihatootmisel on Eestis perspektiivi

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Egert Kamenik

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban tegi eile Rakveres Eesti põllumajandus-ja kaubanduskojas peetud lihafoorumil ja tänasel konverentsil "Veiseliha tootmine ja areng Eestis" ettekande, kus andis ülevaate lihasektorist ja selle positsioonist põllumajanduse ja kalanduse üldises strateegias ning veiselihasektori olukorrast.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles ülevaadet andes, et Eestis on lihatarbimine aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal sõi keskmine eestlane 82,2 kilogrammi liha. "Eestlane on lihausku ning tarbimise kasv peaks loomakasvatussektorile andma signaali, et nõudlus loomakasvatustoodangu järele on olemas," lisas ta.

Viimastel aastatel on lihaveiste arv kasvanud, jõudes käesolevaks aastaks 80 tuhande loomani. Gorbani sõnul on positiivne, et veisekasvatajad on aasta-aastalt suutnud kasvatada sektori kogutoodangu väärtust, mis läheneb praeguseks juba seakasvatuse toodangu väärtusele.

Eesti tootjad ekspordivad liha ja lihatooteid vähem kui 60 miljoni väärtuses, samas kui elusveiste ekspordi väärtus läheneb juba 30 miljoni euroni. "Peame astuma samme selleks, et Eesti muutuks tooraineid eksportivast riigist väärindatud tooteid eksportivaks riigiks," selgitas Gorban.

"Ent liha kokkuostu- ja jaehindade vahel on veel mitmekordsed erinevused. Toorme hinnast sõltuvusest vabanemiseks peavad meie tootjad senisest enam tegema väärtusahelas koostööd ja mõtlema rohkem ka ühise töötlemise ja turustamise peale," märkis asekantsler.

2017. aastal on loomatoodangu väärtus esialgse hinnangu kohaselt 445 miljonit eurot. "Kogutoodangu numbrite põhjal saab öelda, et eelnevatel aastatel piima- ja sealihasektoreid tabanud kriis on tänaseks hinnatõusu toel ületatud," tõdes Gorban.

Eesti lihaga isevarustatus oli eelmisel aastal 76%. Isevarustatus on meil hetkel tagatud üksnes veiseliha (128%) ning lamba- ja kitseliha (100%) osas. "Arvestades meie looduslikke tingimusi, on Eesti loomakasvatusel jätkuvalt potentsiaali rohumaid senisest efektiivsemalt väärindada," hindas asekantsler loomakasvatuse perspektiivi.

Tagasi üles