Reede hommikul suri koorijuht, mitmekordne laulupidude üldjuht Kuno Areng (23. juuli 1929, Järvamaa, praegune Virumaa Järsi küla – 8. detsember 2017).
Suri koorijuht Kuno Areng
Arengu juhatusel on aastakümneid tegutsenud mitmed Eesti tähtsamad koorid, kirjutab ERR. Aastatel 1966–1990 tegutses Areng RAM-i dirigendina, andes kontserte paljudes maades, sealhulgas Saksamaal, Soomes, Rootsis, Itaalias ja USA-s ning esinedes mitmes maailma nimekaimas kontserdisaalis, nende hulgas Moskva konservatooriumi ja Peterburi filharmoonia suures saalis, Washingtoni Kennedy keskuse kontserdisaalis ja New Yorgi Carnegie Hallis.
Aastatel 1961–2000 juhatas Areng Vabariiklikku Koorijuhtide Segakoori, 1989. aastast alates on ta olnud Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoori dirigent, ühtlasi on areng olnud Teaduste Akadeemia Meeskoori peadirigent.
1962–1993 juhatas ta Tallinna Kammerkoori, aastatel 1978–1993 peadirigendina, seejärel audirigendina. Mitmel korral jõudis kammerkoor Kuno Arengu käe all võitudeni rahvusvahelistel konkurssidel.
Alates 1965. aastast on Kuno Areng korduvalt olnud ka laulupidude üldjuht. Samuti on ta juhatanud suurvorme, näiteks Eduard Tubina teose "Reekviem langenud sõduritele" esmaesitust Eestis (1989).
Areng alustas muusikaõpinguid Rakveres, kus õppis klaverimängu vast avatud lastemuusikakoolis ning võttis eratunde Glafira Roi juures. Pärast keskkooli lõpetamist asus Areng sõjaväeteenistusse Musta mere ääres ning 1952 lõpetas klaveri erialal Suhhumi muusikakooli. 1959 lõpetas ta Tallinna riikliku konservatooriumi koorijuhtimise erialal professor Gustav Ernesaksa käe all ja 1965 Leningradi konservatooriumi assistentuuri Jelizaveta Kudrjavtseva juhendamisel.
Lisaks järjepidevale koorijuhitegevusele on ta olnud viljakas pedagoog, kelle käe alt on võrsunud omakorda terve rida tunnustatud eesti koorijuhte ja dirigente, nende hulgas Anne Dorbek, Toomas Kapten, Elo Forsel (Üleoja), Laine Jänes, Indrek Vijard, Olari Elts, Lauri Sirp, Risto Joost, Peeter Perens jun, Triin Koch, Veronika Portsmuth.
Kuno Areng on töötanud õppejõuna Eesti muusika- ja teatriakadeemias alates 1962. aastast, 1985–1992 oli ta samas koorijuhtimiskateedri juhataja, alates 1982. aastast on ta professor ning 2003. aastast emeriitprofessor.
Kuno Arengu tegevus on tunnustust pälvinud mitmel korral – lisaks tema juhatatud kooride võidukatele esinemistele ja dirigendipreemiatele rahvusvahelistel konkurssidel (1971 Arrezzos ja 1992 Gorizias) on talle omistatud Eesti NSV rahvakunstniku tiitel (1974), Ernesaksa nim sihtkapitali koorimuusikapreemia (1994), Eesti kultuurkapitali aastapreemia (1999), aastal 2000 Valgetähe III klassi teenetemärk, 2003 Eesti vabariigi kultuuripreemia ja 2009 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Aastal 2014 pälvis Kuno Areng Tallinna raemedali pikaajalise silmapaistva töö eest dirigendi ja õppejõuna.