Õiguskantsleri nõunikud tegid 31. märtsil ette teatamata kontrollkäigu Rakvere Eakate Kodusse, mille järel õiguskantsler juhtis hoolekodu juhataja tähelepanu eeskätt teenust saavatele isikutele nende õigustest teavitamisele ja raha kasutamisele.
Õiguskantsler kontrollis Rakvere Eakate Kodu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Need soovitused, mis õiguskantsler meile ette kirjutas, me kindlasti täidame,” lubas Rakvere Eakate Kodu haldava OÜ HansaClub juhatuse esimees Olev Puldre. Ta viitas, et õiguskantsleri visiidi põhjuseks võis olla ühe nende endise hoolealuse nimel saadetud kiri ning selle tagamaaks vanadekodudevaheline konkurents.
Õiguskantsleri kontrollkäigu eesmärk oli kontrollida, kas hooldekodus on tagatud teenust saavate isikute põhiõigused ja -vabadused.
“Kontrollimisel selgus, et hooldekodus ei ole kehtestatud kodukorda ning teenust saavatele isikutele ei ole jagatud hooldekodusse saabumisel mingit kirjalikku informatsiooni hooldekodus kehtivate käitumisreeglite ja päevakorra kohta. Hooldekodu juhataja sõnul teavitatakse isikut teenuse osutamise alustamisel hooldekodu päevakorrast, tavadest ja käitumisreeglitest ning isiku õigustest suuliselt, kirjalikku informatsiooni ei jagata,” on kirjas õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõttes.
Õiguskantsler viitab kokkuvõttes Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee Eesti külastuse kohta koostatud raportile, kus on kirjas, et “igale hoolealusele ja tema perekonnale tuleks asutusse vastuvõtmisel anda tutvustav infoleht või brošüür, kus on kirjas asutuse kodukord ja hoolealuste õigused. Iga hoolealune, kellel on raskusi antud informatsiooni mõistmisega, peab saama asjakohaseid selgitusi”.
“Sellest tulenevalt peab hooldekodu kodukorrast ja isiku õigustest teavitama teenusele saabunud isikut viisil, et ta teavitamise sisust aru saaks. Kui teenusele saabunud isik ei ole võimeline tekstist aru saama ega mõista ka temale suuliselt selgitatut, tuleb alati teavitada isiku seaduslikku esindajat,” kirjutas õiguskantsler kokkuvõttes.
Olev Puldre kinnitusel on hoolealuseid ja nende esindajaid alati teavitatud, aga kodukorra kehtestamine on olnud keeruline seetõttu, et iga hooldatava seisund ja vajadused on erinevad ning nendega püütakse võimaluse piirides arvestada. Tema sõnul ei saa iga hooldatava jaoks teha eraldi kodukorda, pealegi muudaks kõigi erandite kirjutamine kodukorda selle dokumendi liialt keeruliseks ja bürokraatlikuks.
Õiguskantsleri nõunikud tutvusid ka teenust saavate isikute raha kasutamisega.
“Kontrollimisel selgus, et mitme kliendi pensionid ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel määratud sotsiaaltoetused laekuvad hooldekodu juhataja isiklikule arveldusarvele. Viimane maksab laekunud rahast oma arveldusarvelt vastavale kliendile hooldekodu poolt esitatud arved teenuse osutamise eest ning ülejäänud raha hoiab sularahas hooldekodus. Hooldekodu juhataja annab vajadusel sellest rahast vastavale kliendile kätte sularaha isiklikuks kasutamiseks või korraldab kliendile vajalike asjade ostmise. Kliendile asjade ostmine on korraldatud selliselt, et klient esitab hooldekodu töötajale omapoolsed soovid suuliselt. Peale asjade ostmist antakse kliendile tema soovitud asjad ja tšekk. Kliendi toimikusse ega mujale tšeki koopiat ei jää,” on kirjas kokkuvõttes.
Õiguskantsleri kokkuvõtte kohaselt selgus toimikutes raha kasutamist kirjeldavate lehtedega tutvumisel, et märkmeid on tehtud vaid sotsiaaltoetuse kasutamise kohta. Kliendi pensioni kasutamist ja kliendile raha kätteandmist ei ole fikseeritud, samuti puudus vastaval lehel ka kliendi raha saldo lõppseis.
“Tulenevalt eeltoodust soovitan Teil muuta teenust saavate isikute raha kasutamise praktikat ja edaspidi koostada kirjalik aruandlus raha kasutamise kohta; samuti korraldada teenust saavate isikute raha kasutamise pideva kontrollimise süsteem ja koostada kirjalik aruandlus läbiviidud kontrollimiste kohta,” võttis õiguskantsler kokku, kuidas raha kasutada.
Olev Puldre sõnul puudutab see ainult neid kliente, kelle eest tasub omavalitsus. Kui sugulased tasuvad hooldekodu arved kliendi pensionist, mis laekub nende omaste kontole, siis annavad nad hooldatavatele oma äranägemise järgi ka taskuraha. Kui hooldusteenuse eest maksab linn, laekub kliendi pension, millest 15 protsenti saab ta taskurahaks, tema sõnul hooldekogu juhataja arvele.
See oli Puldre selgitusel korraldatud nii seetõttu, et vältida klientide kulutusi pensioni kojukandele. Pärast õiguskantsleri soovitusi on Puldre kinnitusel plaanis loobuda sellest vastutulekust.
Lisaks sisaldas õiguskantsleri kokkuvõte soovitusi suitsetamisruumi tähistamise, päevamenüü ajakohasuse ning klientide võimaluste kohta viibida talvisel ajal värskes õhus, samuti hoolduslepingute ajakohasuse ja kaebuste lahendamise korra teemal.
Hoolekandeseaduses ei ole Lääne-Viru maavalitsuse sotsiaalvaldkonna peaspetsialisti Tiiu Kuusi sõnul kirjas üldhoolekandeasutustele kehtestatud teenuse kvaliteedinorme ega kehtestatud kriteeriume, mis käsitleks töötajate koolituste kohustust ja klientide arvu ning kohustuslike dokumentide olemasolu. Küll on need seal erihoolduse ja asenduskodude kohta.
“Seda teatasime taas ka õiguskantslerile. Seega ei saa me anda hinnangut seaduse alusel, milline on selles asutuses või üldse üldhooldekodudes teenuse kvaliteet,” tõdes Kuus. Samuti ei saa tema kinnitusel maavanem kontrollida eraasutuse raha, sest tegemist on kliendi ja asutuse lepinguliste suhetega.
Maavalitsus teeb igal aastal järelevalvet maakonna kõigis 13 üldhooldekodus ja Tiiu Kuus külastas pärast õiguskantsleri kirja Rakvere Eakate Kodu, kuid selliseid spetsiifilisi hinnanguid saaks tema sõnul anda alles siis, kui see oleks ka seaduses fikseeritud.