Välkkogunemine ummistas kaitseväelinnaku sissepääsu

Toomas Herm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eile kell üheksa, mis oli hiliseim kellaaeg reservväelastel kohale ilmuda, lookles kaitseväe Jõhvi linnaku värava taga pikk järjekord.

Läänemaalt pärit Roland lootis veel õigeks ajaks väeossa jõuda. Selleks oli ta alustanud isikliku autoga kella viie ajal kolm tundi vältavat 270 kilomeetri pikkust teekonda. Eelmisel õhtul oli ta enda juurde võtnud ka teenistuskaaslase, kel isiklik sõiduvahend puudub.

Rolandi sõnul sai ta kolmapäeval sõnumi, kus kutsuti kiiremas korras kogunemisele. “Ehmatas korralikult, et järgmisel päeval peab hommikul vara kohal olema,” kirjeldas Roland esmaseid emotsioone. Mehe kinnitusel ta haiguslehe võtmisest ei mõelnud. Minemata jätmise tagajärjed võivad tema teada olla väga kurvad. “Olen kuulnud, et võivad juhiloa ära võtta, pluss rahatrahv,” ütles ta.

Lähedased suhtusid Rolandi sõnul kutsesse positiivselt. Sõpradega eelmisel õhtul niinimetatud ärasaatmiskräud ei peetud. Lihtsalt istuti, aeti juttu ja vaadati, et õigel ajal magama saab.

Mehe näos oli rõõm ja kohusetunne, me võime selliste meeste üle ainult uhkust tunda.
Arno kruusmann, Viru jalaväepataljoni ülem

Järjekorrast läbi ja külmakraadide käest lattu pääsenud pealinlane Andrei kiitis varustuse jagamise korraldust. Selle saamiseks kulus umbes kümme minutit. Täisvarustuse kaalu hindas noormees 35 kilogrammile. “Kõik on nagu vanasti, saab hakkama küll,” sõnas ta.

Kapral Tanel Meiner Haljalast aga kuulus nende paari­kümne hulka, kes olid juba kolmapäeval kohale tulnud. Meiner selgitas, et varem tuleku põhjus oli bussiliikluses. Hommikuste bussidega võinuks juba hiljaks jääda.

Küsimusele kogunemisest pääsemiseks haiguslehe võtmise kohta vastas Meiner eitavalt. “Võtsin kohe pähe, et tuleb tulla,” sõnas ta.

Reservkapral oli Jõhvi jõudnud kolmapäeva õhtul kella üheksa ajal. Siis anti infot, mis edasi saab, millal on äratus ja öörahu. Süüa õhtul ei antud, küll aga oli hommikusöögiks kosutav neljaviljahelbepuder ja kohv.

Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann ütles eile ennelõunal, mil kogunenud oli juba pool tuhat kutsutut, et on lisaõppekogunemisega väga rahul. Samas märkis ta, et järgmistel kordadel tuleb rohkem tähelepanu pöörata teavituse tekstile. Täpsemalt öeldes peab edastama sõnumi, et väeüksus on valmis vastu võtma ja reservväelased võivad kohe tulema hakata, nii et saabumine ei jääks viimasele hetkele.

Nüüdne lühiajalise etteteatamisega õppekogunemine on järjekorras teine. Esimene korraldati eelmisel aastal. Kolonelleitnant ütles, et lühikese etteteatamise ajaga õppekogunemine ei ole kindlasti seotud hiljuti selgunud tõsiasjaga, et meie idanaaber on võimeline alustama sõjategevust kuni 48 tunni jooksul.

Kruusmanni sõnul hilinejaid ei fikseerita. “Oleme mõistvad ja võtame vastu kõik, kes tulevad,” sõnas ta ja täpsustas, et tulla võib ka täna ehk reedel.

Kruusmann ütles, et lubas öösel kell üks ühe noormehe ära. Tema oli lõpetanud teenistuse väeosas alles eelmisel nädalal. Pikalt oli ta kavandanud puhkusereisi Tenerifele, mis nüüd õnnetul kombel välkkogunemisega kattus. “Mehe näos oli rõõm ja kohusetunne, me võime selliste meeste üle ainult uhkust tunda,” sõnas Viru jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann.

Vabariigi valitsus otsustas kolmapäevasel erakorralisel istungil kuulutada välja korralise lisaõppekogunemise 669 reservväelasele. 1. jalaväebrigaadi 13. jalaväepataljoni reservväelastel kästi ilmuda mitte hiljem kui neljapäeval kell üheksa kaitseväe Jõhvi linnakusse. Esimene reservväelane jõudis Jõhvi linnakusse kolmapäeval kell 15.55. 45 reservväelast teatas Viru jalaväepataljonile hilinemisest.

“Reservväelased, kes on oma kohuse täitnud ja kohale tulnud, on näidanud väga selgelt, et soovivad oma kohust riigi ja lähedaste ees täita,” ütles kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. 

“Ka need, kes on teatanud, et teatud põhjustel ei saa osaleda, on olnud vastutustundlikud.”

Kaitseminister Jüri Luige sõnul teevad kiire etteteatamisega õppusi vaid vähesed riigid. “Meie hinnangul on see parim võimalus läbi proovida reservarmee reaalne võimekus,” ütles ta ja lisas, et kui kujutada ette kriisiolukorda, siis pole aega kutset kolm kuud ette saata.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles