:format(webp)/nginx/o/2017/12/11/7397209t1h8386.jpg)
Eesti leibkondade maksekäitumise uuringu kohaselt ei ole Eesti elanike maksekäitumine ning sularaha ja pangakaardi kasutamine viimasel viiel aastal märgatavalt muutunud.
Eesti elanike maksekäitumine ei ole viie aastaga muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
90 protsendi Eesti inimeste töötasu või pension laekub pangaülekandega, 4 protsenti Eesti inimestest saab sissetuleku ainult sularahas ja teist samapalju nii sularahas kui ka pangaülekandega, teatas Eesti Pank.
3 protsenti küsitlustele vastanuist on ilma püsiva sissetulekuta ega saa ei töötasu ega pensioni. Küll saavad inimesed muid sissetulekuid, näiteks tulu asjade müügist ja üüritulu, mis laekuvad sularahas sagedamini kui regulaarsed sissetulekud. 2000. aastal sai sissetuleku ainult sularahas 30 protsenti elanikest.
Kümnendik elanikest tasub igapäevaostude eest ainult sularahas, ligikaudu sama palju on ka neid, kes kasutavad maksmisel ainult pangakaarti. Mõlema rühma osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilne.
Ülejäänud inimesed kasutavad nii kaarti kui ka sularaha ning nendest 58 protsenti maksavad sagedamini kaardiga ja 18 protsenti pigem sularahas. 2000. aastal maksis igapäevaostude eest ainult sularahas 68 protsenti elanikest. Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud Eestis peaaegu 760 000 kaardimakset päevas, ligi 20 korda rohkem kui 2000. aastal.
Vastajatest 71 protsenti teeb makseid kõige enam internetipanga kaudu. Umbes viiendik tasub arveid ka pangakontoris. Arveid makstakse vähesel määral ehk 7 protsenti ka teenusepakkuja kontoris ja 4 protsenti postkontoris.
Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele ei poolda Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda – 79 protsenti on sellele vastu. Sularahavabale ühiskonnale on keskmisest suurem vastuseis ehk 84 protsenti väikelinnades, 86 protsenti Lõuna-Eestis ja 87 protsenti üksi elavate pensionäride seas. Pooldajaid on enam kõrge sissetulekuga ja nooremate elanike hulgas. Küll aga pooldab 57 protsenti inimestest kassas tasutava ostusumma ümardamist ning 1- ja 2-sendiste vähendamist raharingluses.
Maksete tegemisel peavad inimesed kõige olulisemaks mugavust, kuid ka hinda ja kiirust. Maksete kiirus on inimestele oluline: umbes kolmandik inimestest leiab, et pankadevahelised maksed peaksid liikuma 5 minuti jooksul. Kolmandik vastanutest leiab, et makse kohalejõudmine ei tohiks võtta kauem kui paar tundi.
Sularaha võtavad inimesed välja ülekaalukalt pangaautomaatidest. Lisaks võetakse sularaha välja 6 protsenti pangakontorist ja 3 protsenti poekassast. Pangakontorit kasutavad keskmisest sagedamini väikelinnade elanikud, poekassast võtavad raha välja sagedamini maaasulate elanikud. Sissetulek laekub sularahas 7 protsendil inimestest, kelle hulgas on keskmisest sagedamini selliste perede esindajaid, kes teenivad kuus 200–400 eurot pereliikme kohta.
Sularaha kasutatakse peamiselt siis, kui puudub kaardimakse võimalus. Sularahas eelistatakse tasuda ka väikseid või eraisikutevahelisi makseid, samuti kasutatakse sularaha lihtsalt harjumusest. Eraisikutevahelised sularahamaksed on enam levinud maaasulates ja väikelinnades, kus ühtlasi väärtustatakse maksmise anonüümsust.
Sularahas hoiab sääste üle kolmandiku Eesti elanikest ehk 34 protsenti. 14 protsenti inimestest hoiab sääste sularahas selleks, et säästudest oleks parem ülevaade, 8 protsenti pangahoiuste madala intressitulu ja 6 protsenti pankade liiga kõrge teenustasu tõttu. Alates 2015. aastast on tasapisi suurenenud nende perede arv, kel jääb pärast esmatarvilike kulutuste tegemist ja laenumaksete tasumist raha üle: septembris oli selliseid peresid 67 protsenti, 2015. aastal 58 protsenti.