Statistika näitab alkokahjude tuntavat vähenemist

Vähenenud on ka joobes juhtide süül toimunud liiklusõnnetuste arv. Foto: Politsei

Alkoholikahjud on tänavu aasta varasemaga võrreldes märgatavalt väiksemad: kahanenud on nii suremus, joobes sooritatud kuritegude arv kui ka roolijoodikute osalusel toimunud liiklusõnnetuste hulk, selgub tervise arengu instituudi (TAI) ning politsei- ja piirivalveameti (PPA) esialgsetest andmetest.

Võrreldes 2016. aasta üheksa kuuga on tänavu suremus otseselt alkoholist tingitud haigustesse vähenenud meestel 15,5 ja naistel 10,5 protsendi võrra ehk kokku 14,5 protsenti, edastas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja TAI esialgse statistika.

Langus tuli alkohoolse maksahaiguse arvel, mis on põhjuseks pooltel juhtudel. Kuigi tegemist on esialgsete andmetega, saab juba praegu öelda, et võrreldes eelmise aastaga väheneb alkoholisurmade arv 10–15 protsenti, ütles ministeeriumi pressiesindaja BNS-ile. Surmaregistri esialgsetel andmetel on selle aasta üheksa kuuga surnud alkoholist otseselt tingitud haigustesse 52 inimest vähem kui eelmise aasta samal perioodil – hukkunuid oli vastavalt 359 ja 307.

Samas suurusjärgu võrra on vähenenud ka alkoholijoobes sooritatud kuritegude arv. Kui 2016. aasta 10 kuuga pandi joobes olekus toime 3337 kuritegu, siis 2017. aasta 10 kuuga 2803 kuritegu, mis teeb kahanemiseks 16 protsenti, edastas sotsiaalministeerium.

Langenud on ka joobes juhtide süül toimunud liiklusõnnetuste arv. Kui 2016. aasta kümne kuuga toimus joobes juhtide süül 453 õnnetust, neist inimkannatanuga 141, siis 2017. aasta kümne kuuga põhjustasid joobes juhid 423 õnnetust, millest 120-s kannatas inimene.

Kokkuvõttes oli liiklusõnnetustes vigastatuid 32 inimest vähem – 2016. aasta kümne kuuga sai viga 182 inimest, 2017. aasta kümne esimese kuuga 150 inimest. Hukkus mõlemal perioodil joobes juhi süül kaheksa inimest, selgub PPA esialgsest statistikast.