Loe katkendit Viru-Nigula kirikuõpetaja pornograafilisest näidendist

Koos näidendiga leitud postkaardid. Foto: Meelis Meilbaum

Virumaa Teataja toob lugejateni katke omaaegse kirikuõpetaja Aleksander Alveri näidendist “Carpe diem. 24 tundi”, mis leiti koos erootikaajakirjade, pornopiltide ja muu kraamiga Viru-Nigula pastoraadihoone remondi käigus.

Näidendi esimeses vaatuses sõidavad maaneiu Luule ja linnanoormees Olev rongis. Luule läheb tädile külla, Olev aga koju. Et Luule ei tea, kus tädi elukohaks olev Ahju tänav asub, palub ta Olevilt abi.

Noormees lubabki aidata, kuid tingimusel, et enne minnakse tema poolt läbi, et ta saaks oma pakid koju viia.

Teine vaatus algab sellega, et noored istuvad Olevi juures ja trimpavad likööri ning noormees lubab neiu viia tädi juurde pärast õhtuse rongi tulekut.

Kolmanda vaatuse alguses ei luba aga Olev napsutanud neiul tädi juurde minna, sest see saaks kohe aru, et tütarlaps on vindine, ning pakub Luulele võimalust oma korterisse ööbima jääda.

- - -

Luule: “Ööseks Te korterisse jääda... ei, seda ei või ma mitte.”

Olev: “Aga mispärast siis mitte? Ma võin Teile lubada, et kohe peale selle, kui heidate voodisse magama, ma lähen ühe minuti jooksul siit ära (paneb seal juures käe diivanile, millel istub). Minu sõna selle peale!”

Luule: “Ja kuhu Teie jääte ööseks?”

Olev: Küll Te seda ka saate teada. Kõigepealt heitke aga nüüd kohe magama, et me mitte aega ei viida ja Teil on minu sõna, et ma siis kohe siit lahkun. Selle kinnituseks ma suudlen Teid (suudleb Luulet, kes seda ei taha lasta sündida). Ja nüüd ma võimaldan Teile end segamata lahti riietuda ja voodisse heita (pöörab diivanil Luulele selja) ja kui valmis olete, siis hüüdke ja ma lähen siis siit kohe. (Luule hakkab omal kleiti seljast ära võtma.) Kas teate, kuidas rahvasuus suudlust nimetatakse?”

Luule: “Kuidas siis?”

Olev: “Suudlus on m*** käsiraha.”

Luule: “Teie olete häbemata! (On vahepeal kleidi seljast ära võtnud ja kingad jalast ja on läinud voodisse.) Ma olen nüüd juba magamas. Nüüd ma palun Teid kohe täita oma lubadust!”

Olev: (Pöörab end diivanil ümber ja tõuseb siis diivanilt üles, astub Luule voodi juurde ja näitab kingadele, mis voodi ees ja kleidile, mis leenil.) “Teie olete ainult kingad ära võtnud ja kleidi. Kas Te siis alati poolriides magate?”

Luule: “Seda mitte, aga siin olen ma võõras kohas.”

Olev: “See ei ole õige magamaheitmine. Sarnaselt ei lähe see mitte. (Astub otse voodi juurde, tõmbab teki Luule pealt ära ja avab selle järele nööbid Luule taljelt – Luule rinnad tulevad osalt nähtavale.) Kui ilusad rinnad on Sul – mispärast on nad Sul varjul? (Võtab ka särgi õlapaelad lahti, nõnda, et Luule rinnad täiesti avatud on – katsub Luule rindasid.) Kui kõvad on Sinu rinnad veel, täiesti veel neitsilikud rinnad, nad on nii avatlevad! (Katsub Luule rinna nupusid.) Ja kui kenad on veel need nupud siin! (Muljub Luule rindasid ja suudleb siis neid.)”

Luule: (Tahab teda selles takistada) “Seda ei luba ma Teile mitte.”

Olev: (Ennast mitte segada lastes.) “Sarnased ilusad ja kõvad rinnad. Need ei ole valminud selleks, et neid katte all pidada. Need kannavad küll meest ja nende vahel on kui padjade vahel mehel hea lamada, ka Sinu keha on ilusam, kui ta katteta on. (Tõmbab Luulel särgi kuni nabani alla, nõnda, et selle ülakeha katteta jääb.) Kui ilus on Sinu noor keha! Tõesti, ta on veel liiga palju katte all, ma pean Sind sellest vabastama. (Hakkab Luulel särki alla poole tõmbama, Luule püüab teda selles takistada, Olev tõmbab järsult ja särk ja püksid rebenevad Luulel ülalt kunni alla, nõnda, et Luule täiesti alasti jääb.) Kui ilus oled Sa nõnda: ilusad jala sääred ja põlved ja siis jämedad kintsud ja siis see ilus kolmnurk, mis sul karvadega kaetud. (Silitab käega üle Luule karvade.) Kuigi oled veel noor kui pikad ja tihedad karvad on Sul siin juba!”

Luule: (Kätega oma karvu varjata ja kinni katta püüdes.) “Mul on häbi olla nõnda riideta Teie ees. Kuid nüüd nõuan ma, et Teie kohe lähete! Te lubasite seda mulle.”

Olev: “Mis ma olen lubanud, seda täidan ma täpselt. Olles diivanil, ütlesin ma, et ma siit, see tähendab diivanilt, ära lähen. Seda olen ma ka teinud ja muud ei ole ma midagi Sulle lubanud. (Hakkab end riidest lahti võtma.)”

Luule: (Hirmunult.) “Mis Te nüüd tahate teha?”

Olev: “Sulle sisse panna.”

- - -

Viru-Nigula näitetrupp peab plaani Aleksander Alveri näidendi kevadel valla päevadel ette lugeda. Kui on huvi teada saada, mis edasi juhtub, tasub kohale minna.

PS Autori kirjaviis muutmata.