Lääne-Virumaa aasta tegu 2017: just nende tegude hulgast saab rahvas valida kõige olulisema (2)

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühisteod 2017.
Ühisteod 2017. Foto: 5 x Meelis Meilbaum, 3 x Marianne Loorents, Kasper Mäe, Eva Klaas

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Virumaa Teataja kokku pandud žürii valis esitatud tegude hulgast välja need, mis pääsevad 7. jaanuarini kestvale rahvahääletusele.

Hääletada saab maakonna raamatukogudes, kirja või e-posti teel Virumaa Teatajasse kupongi saates (aarne.mae@virumaateataja.ee või Laada 27, Rakvere 44310) või omavalitsuste liidu kodulehel aadressil www.virumaa.info/aastategu. Žürii sõelus välja kümme ühistegu ja kuus isikutegu.

Ühistegu

1. Läsna-Loobu küla valimine Eesti aasta külaks

89 elanikuga ühendküla Läsna-Loobu võitis aasta küla tiitli Kodukandi liikumise korraldatud konkursil, edestades osalejaid kõigist Eesti maakondadest. Läsna-Loobu teatri-, muusika- ja käsitöö- ning koostöölembene kogukond võitis ka televaatajate lemmiku tiitli, kogudes 2232 häält. Tegemist pole mitte üksnes Kadrina kandi ääremaaküla võiduga ülemaalises konkurentsis, vaid Lääne-Virumaale ja siinsele külaelule toodud olulise positiivse mainega.

2. Filmifestivali Festheart korraldamine

Eesti esimene LGBTI filmifestival Festheart toimus Rakvere Teatrikinos koostöös Eesti ­LGBTI Ühingu ja inimõiguste keskusega. Festivali keskmeks oli filmiprogramm kvaliteetsetest Euroopa, USA ja Aasia filmidest, millele muidu ligipääs puudub. Festivali tähtis osa oli mahukas lisaprogramm, mis hõlmas arutelusid ja mõttekodasid aktuaalsetel LGBTI kogukonda puudutavatel teemadel. Elav huvi festivali vastu kinnitas, et tegemist ei olnud mitte ainult marginaalse LGBTI kogukonna ettevõtmisega, vaid olulise kultuuriüritusega kogu piirkonna kontekstis. Festivalile eelnenud diskussioon näitas, et analoogseid ettevõtmisi on vaja, aitamaks kaasa tolerantsuse kasvule nii kohalikus kogukonnas kui ka ühiskonnas laiemalt.

3. Rakvere Võrkpalliklubi tulek Balti liiga meistriks

Credit24 meistriliiga tänavune tšempion on Rakvere Võrkpalliklubi, kes alistas haaravas finaalmängus Pärnu Võrkpalliklubi 3:2. Lääne-Virumaa peaasjalikult amatööridest koosnev võistkond tuli ühtlasi esimest korda Baltikumi võrkpalliklubisid ühendava sarja tšempioniks. VK Rakvere lõi lisaks viiendat hooaega tegutsevale meistriliiga võistkonnale Eesti meistrivõistlustel osaleva esiliiga võistkonna, kus pallivad Lääne-Viru tulevikulootused ja kogemustega endised meistriliiga tasemega mängumehed.

4. Sõmeru ja Rakke robootikanoorte edu Eestis ja väljaspool

Sõmeru ja Rakke valla noored robootikud on saavutanud 2017. aastal märkimisväärset edu. Sõmeru robootikameeskond Triblox tuli juba teist aastat järjest robootikavõistlustel FIRST Lego League Eesti meistriks ja esindas taas riiki Euroopa avatud meistrivõistlustel, mis toimusid kevadel Taani kuningriigis. Rakke robootikuid tunnustati järjekordselt Euroopa suurimatel robootikavõistlustel Robotex aktiivseima kooli eripreemiaga ning neil on samuti ette näidata palju hooaja jooksul kogunenud väiksemaid ja suuremaid võite.

5. Maailma esimese turbasauna valmimine Lammasmäel

Lammasmäe puhkekeskuses avati teadaolevalt maailma esimene omataoline saun, kus ehitusmaterjalina on kasutatud turvast. Tegu on vanade rahvameditsiini traditsioonide uuendusliku arendusega. Turbasaun valmis Soome ja Eesti sajanda sünnipäeva tähistamiseks. Sauna ehitamise ideele on kaasa aidanud Soome ja Eesti inimeste vaheline sõprus: osa ehitusmaterjalist – turbaplaadid – pärineb Viru-Nigula valla sõprusvallast Karviast. Ehitusmaterjalina on kasutatud nii Eesti kui ka Soome turvast. Turbasaunas saab teha mitmesuguseid turbaprotseduure ja kasutada spetsiaalset turbašampooni. Istumise alla pannakse turbaplaadid. Tegemist on ühe uuema osaga Lammasmäe puhkekeskusesse ehitatud saunamaailmast.

6. Lehtse keskusehoone põhjalik renoveerimine

Endisesse Lehtse kolhoosikontorisse ehitas Tapa vald ruumid valla kõikidele Lehtses asuvatele asutustele. Hoone rekonstrueerimise käigus lammutati kaks poollagunenud ja seni eraomanikele kuulunud hoonetiiba. Ehitati juurde üks  hooneosa, korrastati kompleksi õueala. Kõik hoone osad soojustati.

Tekkinud Lehtse mitmeotstarbelises keskusehoones hakkasid tööle Lehtse kool ja lasteaed, kultuurimaja, spordisaal, raamatukogu, valla teeninduspunkt, seal tegutsevad perearst ja juuksur. Võimalus koos käia on kohalikel kodanikeühendustel ja ringidel.

Hoone ehitaja oli AS Parmeron. Ehituse kogumaksumuseks koos käibemaksuga kujunes 1 609 672 eurot. Vallaasutuste koondamine ühte nüüdisajastatud hoonekompleksi annab majanduskulude kokkuhoiu. Samuti on tänapäevase kompleksi rajamine ülimalt oluline Lehtse kandi arengu seisukohalt.

7. Virumaa Muuseumide Rehbinderi maja ja politseimuuseumi õueala avamine

SA Virumaa Muuseumid muutis endise Rakvere linnavalitsuse hoone ehk Rehbinderi maja näitustemajaks, kus saab näha huvitavaid ülevaateid nii robotite ajaloost ja tänapäevast kui ka tulevikutoidust, lisaks silmitseda vanu aardeid muuseumi kogudest. Ka avati 2017. aastal politseimuuseumi hooviala, kus lastele jätkub köitvat tegevust, eriüksuse majaks sisustati kunagine pritsikuur.

8. Võidupüha paraadi korraldamine Rakveres, Rakvere vabadussõja samba ja pargi korrastamine

Kaitseliit korraldas võidupühal suurejoonelise paraadi Rakveres koos maakaitsepäeva näitusega, mis pakkus uudistamist nii suurtele kui ka väikestele. Paraadist tegi otseülekande rahvusringhääling, seda väisasid paljud kõrged riigitegelased eesotsas president Kersti Kaljulaidiga ning väliskülalised. Võidupüha paraadil osales üle tuhande inimese pea kõikidest Kaitseliidu malevatest, kodutütred ja noorkotkad, Kaitseliidu sõsarorganisatsioonide esindused Leedust, Lätist, Soomest ja Taanist, samuti oma tehnikat näidanud Eestis baseeruvad liitlaste üksused USA-st, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt. Selleks ajaks korrastas linn seni räämas olnud vabadussõja monumendi ja seda ümbritseva pargi.

9. Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna täielik uuendamine

Märtsis avati Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) põhjalikult renoveeritud ruumid. Nii pääses ajutiselt kirurgiaosakonna pinnal tegutsenud EMO oma endistesse ruumidesse tagasi.  Nüüd on rohkem ruumi nii patsientidel kui ka meedikutel. Sisse seati spetsiaalne traumaruum. Enam ei pea traumahaigeid ega raskes seisundis haigeid koos erakorralise meditsiini saalis või sidumistoas hoidma. Olemas on eraldi ema-lapse tuba. Uuendati ka meditsiinitehnikat.

10. Tapa kaitseväelinnaku laiendamine

Kaitseinvesteeringute keskusel valmis Tapa kaitseväelinnakus laiendus, mis on viimase aastakümne üks suuremaid ja komplekssemaid kaitseotstarbelisi rajatisi Eestis.

Valminud ehitiste hulka kuulub 20 hoonet ja rajatist, sealhulgas kolm kasarmut, toitlustuskompleks, hooldus- ja õppehallid ning teenindavad hooned – kokku on seal pinda ligi 38 000 ruutmeetrit.

Uued kasarmud on Euroopa moodsaimad, igas kasarmus on 300 majutuskohta ja 30 töökohta. 5500 ruutmeetri suurune toitlustuskompleks on üks suuremaid Baltimaades ning seal saab päevas toitlustada 3200 inimest. Linnaku laienduse ehitasid AS Nordecon ja Tallinna Teede AS / Merko Ehitus Eesti AS. Ehitustööde maksumus oli 43 miljonit eurot.

Isikutegu

1. Kersti Loite – raamatu “Virumaa rahvarõivad” koostamine

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magister, Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi esimees, Aale Käsitöö OÜ juhatuse esimees Kersti Loite pani raamatu “Virumaa rahvarõivad” kaante vahele Virumaa rahvarõivad, ülevaate nende ajaloost, kasutamisest ja valmistamisest. Raamat ilmus oktoobris eesti rahva muuseumi kirjastuse mahuka, rohkem kui 400-leheküljelise väljaandena, kuhu on koondatud autori sõnul vaid killuke meie esivanemate esemetest, mida kanti Virumaal põhiliselt 18. ja 19. sajandil. Raamatu eesmärgiks on näidata rahvarõivaste kandmise traditsiooni mitmekesisust ning selle muutumist ja arengut ajas.

2. Kadri Voorand – aasta naisartistiks valimine ja plaadi üllitamine

Tunnustusüritusel “Eesti muusikaauhinnad 2017” pälvis kaks suurt autasu Kadri Voorand: ta krooniti aasta parimaks naisartistiks, samuti võitis Kadri Voorand Quartet albumiga “Armupurjus” aasta džässialbumi tiitli. “Kadri Voorand Quarteti kauamängiv “Armupurjus” on joovastus vabadusest, eklektikast, emotsioonidest ning värvirohkusest. Kõige olulisem on, et sellel plaadil ei hoita tagasi – tunnetusskaala muutub hetkega ja hulluseni on jäänud vaid üks väike samm, mille ümber lüüakse energilist tantsu,” on kirjeldanud plaati muusik Vootele Ruusmaa.

3. Piret Saul-Gorodilov – Raadioteatri kuuldemänguvõistluse võitmine

Piret Saul-Gorodilov elab Vaekülas ning teenib leivaraha Lääne-Viru jäätmekeskuse klienditeenindajana. Näidendite kirjutamine on olnud tema aastatepikkune hobi, mida ta on arendanud erakoolis Drakadeemia. Piret Saul-Gorodilov on kirjutanud draamatekste nii harrastusteatritele kui ka professionaalsetele lavadele ning saavutanud märkimisväärseid tulemusi Eesti teatri agentuuri näidendivõistlustel. Sel aastal võitis ta Raadioteatri loominguvõistluse kuuldemänguga “Profülaktika”.

4. Martin Müller ja Villu Talsi – plaadi ilmutamine ja folkmuusikaauhinna Etnokulp võitmine

Pärimusmuusika auhinna – ühe Etnokulpidest – võitis Virumaa mees Martin Müller. Parima debüütplaadi kategoorias anti Etnokulp Martin Mülleri ja Villu Talsi albumile “Sepa Juliusega jahil”. Plaadi kohta on öeldud: “Mängivad lõõts ja mandoliin ning kõlab “Mets mühiseb”. Plaat, mille siirus lööb kõigepealt tummaks ning mis seejärel kutsub kaasa laulma ning tantsima.”

5. Eduard Salmistu – klubi Buena Vista käivitamine

Rakvere sai juurde õdusa kultuuriasutuse, kui Rakvere teatri näitleja Eduard Salmistu ja ta sõbrad lõid vanasse jahiseltsi majja sohvaklubi, kus korraldatakse regulaarselt nii kontserte kui ka teatriõhtuid. Rahvas on selle tänuga vastu võtnud.

6. Urmas Leesnurm – Jõeperesse vabadussõja mälestusmärgi rajamise algatamine

Kaitseliitlane Urmas Leesnurm aitas koos mõttekaaslaste ja abilistega püstitada Kadrina vallas Jõeperes mälestusmärgi vabadussõjas langenud Eesti sõjameestele.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles