Kõik algas 230 ja 64 meetrist, kui Abu Simbeli templid üleujutuse ohus tükkideks võeti ja eemale viidi. See oli vaid üks objekte, mida Rakvere reaalgümnaasiumi õpilased tutvustasid UNESCO maailmapärandi nädalal.
Reaalgümnaasium reisis mööda pärandit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideele luua väljapaistva ülemaailmse väärtusega paikade rahvusvaheliseks kaitseks ühendus oli üheks verstapostiks Egiptuse valitsuse otsus ehitada Aswani pais, mis ujutanuks üle Abu Simbeli templid.
Nende päästmiseks otsustati saagida templid tükkideks, mis kaalusid umbes 30 tonni, ja püstitada uude kohta, mis asus 230 meetrit kaugemal ja pea 64 meetrit kõrgemal.
Õpilased tõmbasid ettekande tarbeks objektid loosiga, kuid eelnevalt oli väike valik kõikide nimistusse kantute vahel juba tehtud. Koos reisiti läbi 19 objekti, kuulda sai Tasmaania saarest, Borobuduri templist, Petra kaljulinnast, Suurest Kanjonist ja muust.
Mõte niisugusest õpilaskonverentsist tekkis juba kolm aastat tagasi, kui ajalooõpetaja Imbi Herm hakkas õpetama keskkooliosas ka kultuurilugu. Tänavu tundus, et aeg konverentsiks on küps, ning koos geograafiaõpetaja Kadri Marksoo, kunstiõpetaja Heidi Reisi ja huvijuhi Mare Palootsaga tehti plaan teoks.
Imbi Herm soovitas õpilastel mõelda maailmapärandile nii: “Kujutage ette, et see on miski, mis on teile pärandatud, pärand on see, mis jäetakse kellelegi, kes tulevad järele.”
Riina Alatalu, kes on Eesti delegatsiooni liige maailmapärandi komitee juures, selgitas, et praegu kuulub UNESCO maailmapärandi komiteesse 21 riiki. Alatalu sõnul on see, et Eesti nelja aasta jooksul komiteesse kuulub, suur au. “Nii võime öelda, et tegeleme tõesti maailma parandamisega.”
Ka Alatalu peatus Abu Simbeli templitel. “See on äärmuslikemaid näiteid, kuidas arendused pärandit mõjutavad,” ütles Alatalu. Probleemid on tänapäeval aga regiooniti erinevad: Euroopas teevad muret pilvelõhkujad, Aasias, Hiinas ja Venemaal kaevandused ja tehased. Näiteks Baikali järve ehk viiendikku kogu maakera mageveest ohustab tselluloosi tootmine. “See nõuab rahvusvahelist sekkumist,” lisas ta.
UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulub 2010. aasta seisuga 911 paika 151 riigist. Eestist on sinna kantud Tallinna vanalinn ja Struve geodeetiline kaar.
Alatalu sõnul on eestlased jäänud realistideks. Näiteks on arutatud, et nimekirjas võiks olla Kuressaare linnus.
“Aga kui me lähtume põhikriteeriumist, siis peaks see esindama midagi sellist, mis on ainulaadne,” ütles ta. Tema sõnul on niisuguseid linnuseid aga veelgi.
Sinna oleks passinud ka Koguva küla, kuid see on saanud Alatalu sõnul kannatada nn euroremondis, et oleks turistidele justkui mugavam. Looduspärandist oleks aga tugevad kandidaadid näiteks Soomaa ja Saaremaa puisniidud.
Ohustatud pärandi nimekirja kuulub eelmise aasta seisuga 34 paika 27 riigist.
“Ohustatud pärandi nimekiri on häbematult pikk,” ütles Alatalu, lisades, et valdavalt on ohuks inimtegevus.
UNESCO-l tuleb aga sekkuda ka poliitiliselt keerulistes situatsioonides, näiteks sõja puhul.
Riina Alatalu tõdes, et ka komitee läheb aasta-aastalt poliitilisemaks ja otsust võtta mõni objekt nimekirja ei tehta enam mitte niivõrd ekspertide, kuivõrd poliitikute tasandil, ja tõi näite, et mõnes poliitiliselt väga tundlikus piirkonnas on pärast istungeid rõõmuga tervitatud otsust mitte otsustada.
Alatalu sõnul on õpilaskonverentsi suur pluss see, et nii avardub arusaam sellest, mis üldse võib olla pärand. Ta tõi näite, et eelmisel aastal võeti kaitse alla Bikini atoll. “See oli tuumapommi katsetamisala. See on samuti ülevaade piirkonna ja inimkonna ajaloost. See on mõjutanud paljude inimeste elu, tehnika arengut ja palju muud,” selgitas ta.
Lisaks teisipäeval toimunud konverentsile vaatasid õpilased filme Eesti loodusest ja kultuuripärandist. Nädal lõppeb homme viktoriiniga.