Maaeluminister Tarmo Tamm kõneles, et Urmas Laht on seotud OÜ-ga Markilo – ettevõttega, millest omab 9,625 protsenti, mis on õigustatud saama aretusühistult teenust tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli korraldamise eest summas 121 018,58 eurot, see tähendab, et Urmas Lahe osa on 9,625 protsenti sellest summast.
Teet Soormil aga puuduvad ettevõtted, mis oleksid õigustatud saama aretusühistult teenust tõuraamatu ja aretusregistri pidamise ning jõudluskontrolli korraldamise kohta.
Tamm selgitas, et toetuskriteeriumidele vastavaid aretusühinguid oli sellel ajal seakasvatuses üks: Eesti Tõusigade Aretusühistu. “Põllumajandusloomade aretustoetuse taotlejaks ei saa olla seakasvatajad, selleks on õigustatud aretusühingud, kellele on antud tõuraamatu pidamise või jõudluskontrolli läbiviimise tegevusluba vähemalt üks aasta enne toetuse taotluse esitamise tähtaja algust,” ütles minister. Ta lisas, et kõigil seakasvatajatel on käesoleval ajal ja ka varem olnud võimalus astuda aretusühingu liikmeks ja kanda oma loomad aretusregistrisse või tõuraamatusse.
Tamme sõnul oli 1. mai 2017. aasta seisuga Eestis 15 300 emist, nooremist ja kulti, kellest jõudluskontrolli all oli suurem osa – 10 036 looma. Siit arvutusest on välja jäetud Rakvere Farmides peetavad 11 057 emist, nooremist ja kulti, kuna Rakvere Farmide puhul pole tegemist mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtjaga ning seetõttu ei vasta see põllumajandustootja riigiabi reeglite kohaselt aretustoetuse saaja kriteeriumidele.
Tõuraamatu pidamine ja jõudluskontrolli korraldamise teenuse osutamiseks on toetust aretusühingutele makstud 2014. aastast alates. “Eelmise aasta lõpus leidis valitsus võimaluse tõsta jõudluskontrolli läbiviimise eest makstavat tasu, samuti muudeti aretustoetuse maksmine kulupõhiseks,” selgitas Tamm. Ta märkis, et valitsuse läbirääkimistel ei arutatud seda, kuidas aretustoetust makstakse.
Aretustoetuse taotlemise ja maksmise tingimused on vastu võetud 15. septembril 2016. aastal kehtestatud maaeluministri määrusega. “Selleks et toetuse maksmise põhimõtted ja toetusmäära arvestamise alused oleksid kõigile Eestis tegutsevatele aretusühistutele üheselt arusaadavad ja senisest läbipaistvamad, tehti maaeluministeeriumis eelmisel sügisel kaks kaasamise üritust, et kuulata ära kõikide osapoolte ettepanekud,” ütles minister. Ta lisas, et kutsed saadeti samuti nendele aretusühingutele, kes olid saanud tegevusloa hiljem ja veel ei kvalifitseerunud taotlejana. “Nii et tegelikult said kõik teada ja kõik said osaleda,” lausus minister. Tamm rõhutas, et ministri nõuandev koda ei tee ise otsuseid ega sekku mingil tasemel raha jagamisse või otsuste tegemisse. “See ei ole nende pädevus. Maaeluministeeriumis töötavad suurepärased eksperdid, ministeeriumi ametnikud, kelle nõu ja kogemused on samuti probleemide ja küsimuste lahendamisel abiks,” ütles Tamm.
Tarmo Tamm vastas riigikogu liikmete Andres Herkeli, Artur Talviku, Jüri Adamsi, Andres Ammase, Krista Aru, Külliki Kübarsepa, Terje Trei ja Igor Gräzini 11. detsembril esitatud arupärimisele keskerakonnaga seotud huvide konflikti kohta põllumajanduses.
Arupärimine on seotud sigade tõuaretustoetuste eraldamisega. Tõstatati terve hulk küsimusi, mis puudutavad poliitilist korruptsiooni, emisetoetuse selektiivset iseloomu, selle toetuse kooskõla riigiabi reeglitega ja pikaajalist otstarbekohustust, samuti ministri nõukotta kuuluvate isikute huvide konflikti otsuste tegemisel. Konkreetselt sooviti teada, millised toetusi saanud farmid on omandisuhte kaudu seotud Teet Soormi ja Urmas Lahe ärihuvidega. Samuti seda, kui suured on neile osaks saanud toetused.