/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/12/07/4776317t1h80dd.jpg)
Kuna Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) meresüsteemide instituut läheb uuest aastast Kroonlinna süsteemilt üle Euroopa süsteemile, hakatakse Eesti ranniku meretaseme andmeid esitama nii vanas kui ka uues kõrgussüsteemis.
Eesti ranniku meretaseme teavet hakatakse kuvama kahes kõrgussüsteemis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Meretaseme infosüsteemi uues versioonis saab ühe klahvivajutusega vahetada kõrgussüsteemi, kuna Eestis on määratud Euroopa kõrgussüsteemile üleminekuperiood kolm kuud, mil näitamine kahes süsteemis on soovituslik. Kahes süsteemis meretaseme esitamine on oluline veel ka sellepärast, et näiteks vanemad paberkandjal merekaardid on ikka kasutusel ja meresõitjal on oluline näha ka meretaseme andmeid vanas süsteemis," ütles TTÜ meresüsteemide instituudi vanemteadur Tarmo Kõuts pressiteate vahendusel.
Järgmisest aastast arvestatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega merevee absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Uus kõrgussüsteem EH200 kehtestatakse 1. jaanuarist 2018. Kroonlinna nullist ja sellega seotud BK77 kõrgussüsteemist Eestis loobutakse.
TTÜ meresüsteemide instituut esitab meretaseme infosüsteemi kaudu reaalajas meretaset ja 48 tunni prognoosi nüüdsest kahes kõrgussüsteemis. Meretaseme infosüsteemi lõid ja käivitasid TTÜ teadlased peale 2005. aasta 9. jaanuari tormi, kui tervel Eesti rannikul registreeriti vaatlusajaloo kõrgeim veeseis.
Vana süsteem oli määratletud Kroonlinna merevaatlusjaamas mõõdetud keskmise veetasemega aastatel 1825–1840. Euroopa kõrgussüsteemi aluseks on Amsterdamis 1. septembrist 1683 kuni 1. septembrini 1684 mõõdetud nivoo.
Kahe süsteemi kõrguste vahe on Eesti territooriumil 15–24 sentimeetrit. Euroopa ühtsele kõrgussüsteemile üleminekuga muutuvad kõrgusväärtused nii ruumiandmebaasides kui ka kaartidel, samuti muutuvad reaalajas ja süsteemides esitatavad meretaseme väärtused.
Eesti piirkondade erinevad andmed on esmajoones tingitud jääajajärgse maapinna tõusu erinevatest väärtustest Eesti piires. Näiteks Saare- ja Hiiumaa rannikul on jääajajärgne maatõus merepõhja viimase 30 aasta jooksul 4–5 sentimeetrit ülespoole kergitanud, samas kui Kagu-Eestis maapind hoopis madaldub.
Vanemteadur Kõuts lisas, et ilmaolud jäävad heitlikuks aastavahetuseni. Taastub läänevool, mis toob Läänemere piirkonda ridamisi tsükloneid, mis ka meretaset kergitavad, nii et meretaseme infosüsteemi jälgimine on igati asjakohane, nüüd saab seda teha kahes kõrgussüsteemis.