/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2011/04/07/553585t1h0f39.jpg)
Uue aasta alguses jõustub justiitsministeeriumi haldusalas mitmeid olulisi seadusemuudatusi, näiteks lõpetatakse alaealiste komisjonide tegevus ja muudetakse haldusmenetlus täielikult elektroonseks.
Haldusmenetlus muutub jaanuarist elektroonseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanuaris jõustuvad alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused, edastas justiitsministeerium. Alaealisena toime pandud süüteo eest võib edaspidi karistuse määrata ainult juhul, kui muu mõjutusvahendiga, nagu näiteks sotsiaalprogrammis osalemise, üldkasuliku töö või kahju heastamisega, ei ole võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Teatud juhtudel võib sarnaseid mõjutusvahendeid kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele.
Muudatused võimaldavad vabastada alaealise menetluskulude tasumisest ning alates juuli algusest asendada alaealise vahistamise kinnisesse lasteasutusse paigutamisega. Samuti võib edaspidi alaealisena toime pandud väärteo eest kohaldada aresti kuni 10 päeva senise 30 päeva asemel.
1. jaanuarist jõustuva korteriomandi- ja korteriühistuseadusega hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Suurema muudatuse toob see olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, sest neile loob Tartu maakohtu registriosakond uuest aastast ise korteriühistu.
Muudatustega haldusmenetluse seaduses saab haldusorgan edaspidi otsustada, kas saadab dokumendid elektrooniliselt läbi infosüsteemi või posti teel. Samuti täpsustatakse, et dokument loetakse elektrooniliselt kättetoimetatuks, kui infosüsteem on registreerinud selle vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud selle kättesaamist.
Tuleval aastal võib äriühingu juhatus asuda ka väljaspool Eestit, sest äriseadustiku muudatuse kohaselt on võimalik peaaegu kõiki Eestis registreeritud juriidilisi isikuid (v.a korteriühistud ja krediidiasutused) juhtida välisriigist. Ettevõte, kelle juhatus asub välisriigis, peab Eestis määrama kontrollitud taustaga kontaktisiku, kes on õigustatud vastu võtma juriidilisele isikule suunatud menetlusdokumente. Halduskohtumenetluse seadusega paraneb menetlusabi kättesaadavus sotsiaalsetesse riskirühmadesse kuuluvatele inimestele. Kohus saab inimese osaliselt või täielikult vabastada kohtukulude kandmisest. Menetlusabi antakse, kui kohtukulud ületavad inimese kahekordse kuusissetuleku, millest on maha arvutatud hädavajalikud kulud, näiteks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Selleks, et vähendada kohtu koormust, suurendatakse lihtmenetluse kasutamise võimalust ja lihtmenetluse kohaldamise piirmäär tõstetakse 200 eurolt 1000 eurole. Alla piirmäära jääva varaliselt hinnatava hüve puhul on võimalik kohaldada lihtmenetlust. Riigi Teataja andmetel jõustub 2018. aasta 1. jaanuarist kokku 130 seadusredaktsiooni, millest suur osa on seotud haldusreformist tingitud sõnastuse muutmisega.