Politsei- ja piirivalveameti selle aasta üheteistkümne kuu jooksul ehitusobjektidele tehtud reidid näitasid, et seadusliku aluseta töötajaid on võrreldes varasemate aastatega mitu korda rohkem.
Riigis loata töötavate välismaalaste hulk kasvab
29. detsember 2017, 11:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamasti jätavad ettevõtjad oma töötajad nõuetekohaselt registreerimata, suuremal osal juhtudel on tegemist tööloata ukrainlaste ja moldovlastega.
Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juhi Margo Petersi sõnutsi tähendab see sisuliselt musta tööjõu kasutamist ja võib kaasa tuua probleeme nii töötajaile, tööandjaile kui ka töö tellijaile. "Objektilt avastatud registreerimata töötajad ei saa oma tööd jätkata ja objektide valmimisajad võivad edasi lükkuda," rääkis ta. "Mustema stsenaariumi puhul peavad isikud lahkuma Schengeni territooriumilt, kui nende viibimisõigust piiratakse ja tööandjal ei võimaldata tulevikus välismaalt tööjõudu värvata."
Politsei- ja piirivalveameti seisukohast tekitab probleeme ka asjaolu, et peatöövõtjal ei lasu hetkel kehtiva seaduse alusel vastutust välismaalastest töötajate nõuetekohase registreerimise eest.
"Peatöövõtjal ei ole huvi ega motivatsiooni kontrollida, kas objektil tööle asuval välismaalasel on ikka seaduslik alus Eestis töötamiseks," lausus Margo Peters. "Politsei- ja piirivalveamet on loonud e-päringute keskkonna politsei.ee lehel, kus on võimalik kontrollida, kas töötaja lühiajaline töötamine on registreeritud. Selle eest vastutab töövõtja, kes välismaalase palkab. Peatöövõtjatel pole praegu piiranguid ka vahendajate hulga suhtes. Veel eraldi probleem on, et ettevõtted üritavad kõrvale hiilida ettenähtud palgamaksmise kriteeriumitest. Kõik see kokku rikub ausat konkurentsi."
Petersi sõnul viitab kasvanud seadusliku aluseta töötamise juhtumite arv selgelt, et olukord ehitusturul on probleemne ja vajalik oleks astuda samme selle paremaks reguleerimiseks. "Mõistlik oleks ka registreerimise protsessi lihtsustada ja automatiseerida," ütles ta. "Oleme teinud tööandjatele teabepäevi, kuid sellegipoolest tulevad paljud taotlused praegu sisse puudustega. Välismaalaste töölevõtmise protsess peaks üldse olema sujuvam. Usun, et siin võiks aidata tsentraalne süsteem, mis lihtsustaks dokumentide esitamist ja mille kaudu kontrollitaks automaatselt puudusi ning need edastataks automaatselt õigesse piirkonda. Hetkel on väljatöötamisel e-taotluskeskkond, kus tööandjad saaksid välismaalase lühiajalise töötamise taotluse sujuvamalt esitada."
Ta lisas, et ühelt poolt on arusaadav, et tööjõudu on vaja üldjuhul kohe ja kiiresti ning tööandja soovib töötaja sobivuses antud tööle veenduda. "Teiselt poolt on riigi huvi, et isikud töötaksid siin seaduslikult, neil oleksid sotsiaalsed garantiid, töö saaks õiglaselt tasustatud ja riigile laekuksid nõutavad maksud," märkis Peters.
Selle aasta üheteistkümne kuuga registreeriti Eestis 445 seadusliku aluseta töötamise juhtumit. 2016. aasta sama aja jooksul oli selliseid juhtumeid 180 ja 2015. aasta samal perioodil 129.
Lõppeval aastal kasutati rohkesti võimalust tuua töölisi Eestisse lühiajaliselt. Selliseid töötamisi registreeriti politsei- ja piirivalveametis 7560 juhul (2016. aastal 1782 ja 2015. aastal 1086 juhul).
Seadusest tulenevalt saab üldjuhul lühiajalisi välismaalastest töötajaid riiki tuua kuni 270-ks päevaks 365-päevase perioodi jooksul. Välismaalaste Eestis töötamise reeglid tulenevad välismaalaste seadusest.