Toilas jäid venelased rumalasse olukorda (23)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Toila spaa.
Toila spaa. Foto: Toila spaa

Toila spaas pidutsenud inimesed kuulasid õhtul kell 11 küll Venemaa hümni, kuid tund aega hiljem tõusid isegi venelased Eesti hümni ootuses püsti, kuid pidid pettuma.

Ettevõtja Viljar Liiva on varemgi koos pere ja sõpradega uut aastat vastu võtmas käinud Toila spaahotellis.

“Kuigi kolm neljandikku külastajatest on idapiiri tagant ja selle tõttu on ka õhtu valdavalt venekeelne, on seltskond mõnus ja toit ning olustik super,” kiitis Liiva, lisades, et seal mahub kakskeelsesse programmi nii kabareed kui ka tsirkust.

Viljar Liiva rääkis, et kui kell hakkas üksteist saama (Moskva aeg on meie omast tund aega ees), lasti rahvale hiiglaslikult ekraanilt Venemaa presidendi kõnet ja selle järel Venemaa hümni.

“Rahvas tõusis püsti, kõlistati pokaale ja sooviti head uut aastat. Tunne oli ülev, kogu publik oli justkui üks, ei mingit rahvustevahelist pinget ega vaenu,” kirjeldas Liiva ja lisas, et kell kaksteist tõusis samuti kogu saalitäis püsti, ka venelased seisid ja kuulasid, pokaalid käes, president Kaljulaidi kõnet.

Liiva: “Ja siis tuli see koht, kus oleks pidanud kõlama Eesti hümn. Saalis tekkis segadus. Arutati, et ju lastakse hümni pärast Ivo Linna lugu. Rahvas jagunes pooleks, ühed läksid õue ilutulestikku vaatama, teised jäid hiiglaslikku ekraani silmitsedes hümni ootama. Aga seda ei tulnudki. Seda pilti pole võimalik sõnades edasi anda.” 

Viljar Liiva hinnangul oli rahvushümni ärajäämine suur viga ning sellega solvati neid eestlasi, kes kõige kiuste on Ida-Virumaale jäänud. “Meie president on vähese ametis oldud aja jooksul korduvalt tõestanud, et tema ei seisa mitte eesti rahva, vaid Euroopa Liidu huvide eest,” ütles ettevõtja.

Tagasi üles