Esimesed geoloogid plaanivad Rakveresse elama kolimist

Alvar Soesoo seab end sisse endises maavanema kabinetis. Foto: Marianne Loorents

Maavalitsuse maja on täis morne mehi ja naisi. Räägitakse asumisele saatmisest – geoloogiateenistus seab ennast Rakveres sisse. Mõnel on plaanis juba siia korter soetada.

Eesti geoloogiateenistuse direktor professor Alvar Soesoo avaldas lootust, et kuu või paari pärast on inimeste meeleolu paranenud.

“Eks muutused on ikka rasked ja Tallinnast vaadates on Rakvere kaks korda kaugemal kui Tallinn Rakverest vaadates,” sõnas ta ja oletas, et kõik loksub ajaga paika.

Sada kilomeetrit ei ole Soesoo sõnul ületamatu vahemaa. Ta märgib lisaks, et ajal, mil ta tehnikaülikoolis töötas, polnud harvad juhud, kui kodutee võttis tal aega üle tunni. Nii et ajaliselt temal väga vahet polegi, kas käia tööl Rakveres või Mustamäel.

Küll teab geoloogiateenistuse direktor, et juba päris mitu tema 35 alluvast peab juba Rakveresse kolimise plaani ja otsib sobivat elamispinda.

“Esimesel tööpäeval ei julge ju keegi soovitada, et kolige kohe Rakverre, aga linn on ju elamiseks igati sobilik,” lausus Alvar Soesoo.

Pooled geoloogiateenistuse töötajad on doktorikraadiga või seda kohe saamas. “Oleme ilmselt ainus riigiasutus Eestis, kus doktorikraadiga inimeste osakaal nii suur on,” tähendas Soesoo.

Ja kuigi geoloogia võib tunduda üpris mehine ala, on naisi praegu töötajate nimekirjas kõvasti üle poole.

Ehkki riik tõi geoloogiateenistuse Rakverre suuresti ka töökohtade loomise eesmärgil, on praeguseks endises maavalitsuse majas tööd leidnud vaid mõni üksik kohalik inimene ning sedagi teenindava ja halduspersonali ridades. Asutuse töö on lihtsalt sedavõrd spetsiifiline ning käed rüpes istuvaid geolooge pole Lääne-Virumaal kusagilt võtta.

Alvar Soesoo rääkis, et geoloogiateenistuse põhiülesanne on Eesti maapõueinfo kogumine ja korrastamine, Eesti geoloogiline kaardistamine, maapõueandmebaaside pidamine ja digimine, uuringute tegemine ja valitsusele ettepanekute tegemine maapõue uurimiseks ja kasutamiseks.

“Tahame meie maapõueinfo viia sellisesse vormi, et igaüks saaks seda interneti vahendusel vaadata,” kõneles Soesoo. Ta tõi näiteks, et kui inimesel on soov Soomes Lapimaal endale suvemaja osta, saab internetist vaadata, ega äkki pinnas krundil reostunud ole või on hoopis lootust kulda leida.

“Nendel on kogu taoline info avalik ja ka meie tahame sinna jõuda,” ütles geoloogiateenistuse direktor.

Et seda infot oleks, tuleb tegeleda Eesti geoloogilise kaardistamisega. Praeguseks on kaardistatud vaid alla poole riigist. Keskkonnaministeerium on kuulutanud, et kaardistamisega tuleks ühele poole jõuda aastaks 2038. “Ma loodan, et saame selle ikka märgatavalt varem tehtud,” lausus Soesoo.

Mingil määral hakkab geoloogiateenistus ka puurauke tegema, sest neid on kaardistamiseks vaja. “Rohkem aga võtame pinnaseproove, uurime ja puhastame paljandeid,” selgitas Alvar Soesoo.

Suurimaks erinevuseks võrreldes eelkäija Eesti geoloogiakeskusega peab Soesoo seda, et geoloogiakeskus oli äriühing, mis pidi raha teenima. “Meie tegutseme puhtalt riigi huvides ja üritame olla riigile hea nõuandja,” sõnas ta.

Geoloogiateenistus tegeleb ka hüdrogeoloogiliste uuringutega ning Virumaa jaoks tervikuna on peagi valmimas hüdrogeoloogiline kaart, mille põhjal saab arvutada, milline on kaevanduse või kasvõi kruusakarjääri avamise mõju inimeste kaevudele. “Oleme nõus sellega edasi minema, et katta kogu Eesti,” ütles Soesoo.

Kindlasti hakkab geoloogiateenistus tegelema Eesti maavarade uurimisega.

“Kohalik inimene ei peaks seda kartma, meie uurime riigi tarbeks, ei too ekskavaatoreid ega tee mingeid otsuseid,” teatas Alvar Soesoo. Ühtegi uurimist kaevandamiseni viia pole vaja, sellist kohustust geoloogiateenistusel pole. Ja läbi uuritakse kogu Eesti, mitte ainult Virumaa.