Miljonid tööloomad kaotanud mesinik pöördub kohtusse (1)

Andres Pulver
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maire Valtin on mures – hukkunud putukaid ei taha keegi kompenseerida.
Maire Valtin on mures – hukkunud putukaid ei taha keegi kompenseerida. Foto: Marianne Loorents

Mullu juuli alguses hukkus Injus osaühingu Artocarpus mesilas miljoneid mesilasi. Valesti kasutatud putukatõrjevahendi tõttu sai mõne tunniga surma 157 mesilasperet. Pool aastat on möödas, aga seni on lahtine, mis saab edasi.

Mesinik ja mesindusnõustaja Maire Valtin nentis, et ükski riiklik ametkond ei taha võtta vastutust ja langetada mingisugustki otsust. «Põllumajandusamet ütleb, et nemad on põllumehele ettekirjutuse teinud, põllumees aga end süüdi ei tunnista,» lausus Valtin.

Ta lisas, et ettekirjutuse kõrval amet suurt midagi teha ei saagi. «PRIA veel mõtleb, võibolla võetakse tal 30 protsenti toetusi maha,» teadis mesinik.

Maire Valtin ütles, et saatis osaühingule Olt & Ko ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks, kuid seda ei võetud vastu. «Enne ettekirjutust ei saanud me midagi teha, aga nüüd on plaan jaanuari keskel kohtu poole pöörduda,» rääkis naine.

See on uskumatu, et ametkonnad ei suuda asja lahendada.

Mesindusringkondades seda temalt igal juhul oodatakse, sest selgust ja lahendust on vaja. Kohtutee võib aga olla päris pikk. Valtinite perefirma Artocarpus kahjunõue on pisut alla 35 000 euro.

Maire Valtin.
Maire Valtin. Foto: Arvet Mägi

«See on uskumatu, et ametkonnad ei suuda asja lahendada. Milleks meil on riik ja millega ametnikud tegelevad?» ei saa Valtin aru.

Osaühing Olt & Ko kasutas rapsipõllul putukatõrjeks Danadimi, mida Valtini sõnul rapsipõllul kasutada üldse ei tohi. «Ja veel sellises koguses,» lisas ta.

Putukatõrjevahendi kasutamine tehti kindlaks veterinaar- ja toiduameti töötajate poolt võetud proovidest.

Veterinaar- ja toiduameti Lääne-Virumaa veterinaarkeskuse peaspetsialist Kaja Vainula rääkis suvel Virumaa Teatajale, et proovid võeti mesilaste haiguste ja viiruste ning taimekaitsevahendite uurimise jaoks.

Põllumajandusameti Viru keskuse peaspetsialist Aare Mägi ütles juulis, et kahtluse all on just rapsipõllud. «Muud huviobjekti mesilasel nagu ei ole,» lisas ta. Nii spetsialistide kui ka mesiniku sõnul olid surnud mesilaste küljes kollased ebemed, mis viitavad rapsile.

Mesila lähistel rapsipõldu pidava Olt & Ko OÜ juht Ilmar Olt rääkis siis, et põlde pritsiti eelmisel õhtul kella üheteistkümnest kella kolmeni öösel. Põldudele tehti haigustõrjet ja pritsiti leheväetist. «Meie reegleid rikkunud ei ole, praeguse ilmaga lõppeb mesilaste lendamine kella üheksa paiku,» ütles Olt. Danadimi kasutamisest mees suvel ei rääkinud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles