Metsakaitsjad toetavad eriolukorra kuulutamist metsades

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mets.
Mets. Foto: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) liitub metsaomanike ja metsatöösturite liitude üleskutsega, milles paluti välja kuulutada riiklik eriolukord seoses metsatöid mittesoosivate ilmastikuoludega.

Kodanikuühenduse hinnangul ei peaks eriolukord piirduma vaid märja aastaajaga, vaid minema üle kestlikuks ja proportsionaalseks Eesti metsa- ja puidusektori kahandamisplaaniks. Selle eesmärk oleks parandada kehtiva arengukava raames tehtud vigu ning astuda reaalseid samme võitlemaks käimasolevate kliimamuutuse ja elurikkuse kahanemise kriisidega.

EMA näeb töösturite appihüüus märki kliimamuutuste reaalsest mõjust igapäevasele elu- ja majanduskeskkonnale, kusjuures kliimakriisi akuutsusele juhtisid hiljaaegu tähelepanu 15 000 nimekat teadlast üle kogu maailma.

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks soovitused keskkonnaministeeriumile ja hiljuti ÜRO keskkonnaassamblee presidendiks valitud minister Siim Valmar Kiislerile on tühistada enneaegselt kehtiv metsanduse arengukava, kuna see rajaneb ekslikel eeldustel ja nendel põhinevatel arvutustel. "Juba käesoleval aastal tuleks hoida raiemahud allpool süsinikuneutraalset piiri ja kasutatavat juurdekasvunormi. Tuleks luua Eesti metsa- ja puidusektorile proportsionaalne ja kestlik kahanemisplaan. Eestimaa Looduse Fondi metsaspetsialist Kaupo Kohv. kes töötab RMK looduskaitseosakonnas, osutas juba üheksa aastat tagasi, et Eesti puidusektorisse on tehtud liigseid investeeringuid. Sellega paralleelselt tuleb toetada teisi metsa funktsioone kasutatavaid ettevõtlusvorme nagu loodusturism ja mesindus," seisab EMA pöördumises.

Ühingu hinnangul tuleks revideerida RMK arengukava, mis on praegu samuti üleraiele ja puidutulule keskendunud, ehkki pea kolmveerand riigi kodanikest väärtustab metsa puhul pigem elurikkust ja rekreatiivfunktsioone. Vastavalt Tartu Ülikooli maastikuökoloogia teaduri Anneli Palo soovitusele tuleks piiranguvööndi kaitsealad jätta majandamata, kuni sealne mets on oluliselt vanem majandatavate metsade omast. Teadlase seisukoht ühtib ka turismiettevõtjate läinud aasta alguses tehtud pöördumise ettepanekutega, märkis EMA.

Ühendus Eesti Metsa Abiks on käesoleva aasta jaanuarist vastutustundliku majandamise sertifitseerimisorganisatsiooni FSC Eesti esinduse sotsiaalkoja liige.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles