Raipetehase juurde võib kerkida rohutirtsufarm

Ebaveres tegutseva loomsete jäätmete töötlemise tehase juhataja Tarmo Terav otsib võimalusi töötlusprotsessist üle jääva soojusenergia kasutamiseks.

FOTO: Meelis Meilbaum

Väike-Maarja külje all Ebaveres tegutseva AS-i Vireen loomsete jäätmete töötlemise tehases ehk rahvakeeli raipetehases vaagitakse võimalusi töötlusprotsessist üle jääva soojuse paremaks kasutamiseks. Ühe variandina on laual rohutirtsude kasvanduse rajamine.

Linnu- ja kalasööda tootmiseks mõeldud rohutirtsufarmi rajamise mõte käidi Vireenile välja läinud aasta lõpus, mil maaeluministeeriumi vahendusel kuulas raipetehases maad Eesti Putukatööstuse Liidu esindaja.

“Neil oli plaan hakata kasvandust tegema Narva, kus elektrijaamades jääb nüüd sooja üle, aga logistiliselt see kõige paremini ei sobi. Siin oleks neil mugavam toimetada,” rääkis Vireeni juhataja Tarmo Terav.

Et raipetehas sai ettevõtte üldkoosolekult hiljuti ülesande asuda tegema soojaauditit ja samal ajal otsima võimalusi loomsete jäätmete töötlemisel üle jääva soojusenergia kasutamiseks, pidas Terav putukatööstuse rajamist tehase külje alla üheks tõenäoliseks variandiks.

Jaanuari lõpuks on asi selge. Vaba maad, mida kasutusse anda, on meil poolteist hektarit.

“Meil jääb sooja üle. Jahutame protsessist tuleva vee maha, et seda biopuhastisse saata, ja see soe läheb praegu kõik taevasse,” lausus ta. “Kasutame aur-õhk-kondensaatorit, aga vaja oleks teha aur-vesi-kondensaator ja kogu soojus kokku korjata.”

Tarmo Terava ütlusel oli tema esimene mõte rajada raipetehase juurde katmikala ehk kasvuhooned.

“Ma ei ütle, et oleksime siin hakanud kurki-tomatit kasvatama, kuna loomsete saaduste töötlemise tehase kõrvale see ei sobi, kuid lillekasvatus tuleks kõne alla küll,” lisas ta.

Nagu öeldud, jõudis putukatööstus oma mõttega Vireeni kasvuhoone-ideest ette. “Tirtsutööstus on täiesti omapärane ja huvitav asi. Katmikala puhul tekiks suvel umbes kolm kuud sellist aega, mil meie sooja kasutada ei saa, aga tirtsukasvatusele, mis vajab aasta läbi 35 soojakraadi, saaksime seda anda,” ütles ta. “Lubada ei saa enne midagi, kui soojaaudit on tehtud ja näeme täpselt, kui palju meil sooja üle jääb ning kui paljut sellest on võimalik kasutada. Jaanuari lõpuks on asi selge. Vaba maad, mida kasutusse anda, on meil poolteist hektarit.”

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla lausus, et küllaltki innovaatiline putukakasvatusteema, mis täna kergitab ehk suunurki, võib kümne aasta pärast saada reaalsuseks.

“Mulle meeldib, et Vireenil on selline juht, kes oskab ette näha ega lase ressurssi lihtsalt kosmosesse. Samas toob iga uus ettevõtmine ka lisatöökohti,” tähendas ta. “See meenutab kunagise Väike-Maarja kolhoosi aegu, mil üks tegevusala seoti parema lõpptulemuse saamiseks teisega. Kui Vireen oskab oma ülejäävat soojusressurssi mõistlikult ettevõttesse tagasi panna, olgu või tirtsukasvanduse näol, siis loodame, et need mõtted saavad teoks. Viskasime siin [Tarmo Teravaga] nalja, et ei tea, kui kõrged aiad peab tegema, et tirtsud välja ei pääseks.”

Eesti Putukatööstuse Liidu esindaja, ühtlasi Tartumaal Kambjas registreeritud osaühingu BugBox juhatuse liige Erlend Sild ei soostunud praegu ideetasandil ettevõtmist kommenteerima. “Saame rääkida, kui on tehtud mingid otsused,” lausus ta.

Raipetehase juurde võib kerkida rohutirtsufarm.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Loe ka neid

Tagasi üles