Alutagusele plaanitakse rahvusparki (1)

Margus Martin
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva jõgi.
Narva jõgi. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Alutagusele soovitakse luua rahvusparki, mille eesmärgiks on kaitsta ja väärtustada piirkonna loodust ja pärandkultuuri.

Keskkonnaministeeriumi plaani kohaselt on ligi 44 tuhande hektari suuruse Alutaguse rahvuspargi loomise eesmärk Virumaa tüüpiliste ja haruldaste soo-, metsa- ja rannikumaastike ning pärandkultuuri kaitsmine.

Tegemist on ideetasandil kavatsusega, mida asutakse peagi tutvustama nii Alutaguse vallale kui ka teistele osalistele. Kui rahvuspargi loomise idee pälvib kohalike elanike heakskiidu ning osalistega leitakse üksmeel rahvuspargi loomiseks, soovib keskkonnaministeerium moodustada Alutaguse rahvuspargi veel käesoleval aastal, mil see oleks ühtlasi väärikas kingitus tervele Eestile riigi 100. sünnipäeva puhul.

Alutaguse rahvuspargi osadena nähakse Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala ja Iisaku parkmetsa.

"Ida-Virumaad teatakse sageli eelkõige maavarade poolest rikka piirkonnana, kuid tegelikkuses on sealne ala oma kauni looduse ja mitmekülgse kultuuriga palju enamat kui üksnes tööstuspiirkond. Näeme, et rahvuspargi loomine aitaks enam hinnata piirkonna väärtusi tervikuna, tuues esile ka Ida-Virumaa loodus- ja pärandkultuuri väärtused," selgitas keskkonnaminister Siim Kiisler rahvuspargi loomise kasutegureid.

Kogu loodava rahvuspargi ala on juba täna kaitse all, mis tähendab, et piirangute ulatus ega maht rahvuspargi loomisega ei kasva. Küll aga tekitatakse rahvuspargi loomisega piirkonda juba praegu kaitstavast alast terviklik ja süsteemne loodus- ja pärandkultuuri kompleks.

"Terve Eesti on atraktiivne turismipiirkond, kuid rahvuspark kui rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedi märk aitaks kaasa just Alutaguse piirkonna suuremale külastatavusele nii sisemaiselt kui ka rahvusvaheliselt," ütles Kiisler.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk lisas, et loodetavasti saab uue rahvuspargi loomisega suurema tähelepanu ja uue hingamise kogu meie rahvusparkide võrgustik. "Et suudaksime tasemel külastuskorraldusega pakkuda looduselamusi, samal ajal aidates kaasa ka maaelu arengule," lausus ta.

Rahvuspargi loomise mõtet toetas samuti Alutaguse volikogu keskkonnakomisjoni esimees Paul Kesküla. "Õnnestunud teostuse  korral võib uus rahvuspark saada ilma täiendavaid piiranguid loomata arvestatavaks maamärgiks ja aidata kaasa piirkonna positiivse kuvandi kujundamisel," ütles Kesküla.

Esimest korda mõeldi Alutaguse piirkonnas rahvuspargi loomisele juba 1920-ndate alguses, mil Eesti botaanikul ja looduskaitsjal Gustav Vilbastel oli idee luua Alutaguse piirkonda Eesti esimene rahvuspark, mis aga paraku toona ei õnnestunud.

Rahvusparkide loomise eesmärk on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine, kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. Esimene rahvuspark Eestis loodi Lahemaale 1971. aastal ja seni viimasena loodi rahvuspark Matsallu 2004. aastal.

Tagasi üles