Päästeamet kontrollib 15.–19. jaanuarini tuleohutusnõuete täitmist kortermajade üldkasutatavatel pindadel, milleks on koridorid, trepikojad ja keldrid.
Kortermajades kontrollitakse sel nädalal tuleohutusnõuete täitmist
Nädalase kontrollreidi käigus vaadatakse näiteks, kas on tagatud hoonest välja pääsemine, kas trepikojad on asjadest puhtad ning millises olukorras on hoonete küttesüsteemid.
Möödunud aastal hukkus eluhoonetes toimunud tuleõnnetustes 37 inimest, neist eramajades 19 ja korterelamutes 18.
"Kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel. Kuigi asjade hoiustamine trepikojas võib esmapilgul tunduda hea ja praktiline idee, tuleks siiski arvestada, et need saavad suitsu, elektrikatkestuse ja paanika koostoimes takistuseks majast väljumisel. Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht," rääkis päästeameti ohutusjärelevalve osakonnajuhataja kohusetäitja Tagne Tähe.
"Usun, et ohutu elukeskkonna vajalikkuse küsimus saaks mistahes ühistu koosolekul kindlasti majaelanike enamuse heakskiidu. Kasu on sellest otsusest aga alles siis, kui otsusele järgneb ka tegevus. Tuleohutus, nagu ka makstud kommunaalkulud, peaks olema kõigi majaelanike ühine mure. Erisus nende kahe vahel on ainult see, et maksmata kommunaalkulud sind ei tapa, tulekahju aga küll," lisas Tähe.
Asjade hoidmise probleemile tuleb ühiselt lahendus leida ja trepikoja ning koridoride kasutamise reeglid kokku leppida. Näiteks võiks kaaluda keldrite remonti ja hoiuruumide rajamist. Samuti on ahiküttega majades mõistlik kutsuda ühiselt korstnapühkija, sest nii saab küttesüsteem terviklikult spetsialisti poolt üle vaadatud ja hooldatud.
Lihtsaim viis kortermaja tuleohutuse suurendamiseks on töökorras suitsuanduri oma korteri lakke paigaldamine. Tuli ei tunne korteri piire, seega on oluline, et majaelanikud omavahel koostööd teeksid, sest sellest sõltub nende ühine turvalisus.