Maie Orav on riikliku kultuuripreemia nominent

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maie Orav.
Maie Orav. Foto: Kairi Voosalu

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati 10. jaanuariks ühtekokku 98 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 37 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Rakvere linnavalitsus esitas selles valdkonnas nominendiks rahvatantsujuhi, tantsulooja ning rahvakultuuri kandja Maie Orava.

Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe preemia suurus on 64 000 eurot. Viis preemiat suurusega 9600 eurot antakse möödunud aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate loominguliste saavutuste eest.

Preemiate määramise otsustab valitsus.

Riiklikud kultuuripreemiad antakse tänavu üle Eesti vabariigi aastapäeva eel 20. veebruaril Läänemaa ühisgümnaasiumis Haapsalus.

Legendaarse rahvatantsujuhi, tantsulooja ning rahvakultuuri kandja Maie Orava auks korraldati 2016. aastal Orava sünnikohas Kuusalu vallas Orava tantsupidu. Tema ideed panid aluse Eesti meeste tantsupeole ja Viru Särule. Tema kodukollektiiv on rahvatantsuansambel Tarvanpää.

Maie Orav on olnud mitme üldtantsupeo ning esimese Soome–Eesti tantsupeo üldjuht. Ligi 60-aastase koreograaf-tantsupedagoogi karjääri jooksul on ta loonud ligi 100 omaloomingulist eesti folkloori ainelist tantsu. Maie Orav on tantsude sünni kohta öelnud, et neid luues on ta teadlikult lähtunud Eesti pärimuskultuuri traditsioonidest, säilitades ja arendades algset pärandit. "Olen leidnud, et ühises mõtestatud tegevuses ja liikumises on ürgset väge ja eestilikku omapära," sõnas Orav.

2017. aasta kultuuripreemia pälvis Haljalast pärit Kadri Voorand oma albumi "Armupurjus" eest, samuti ka aktiivse kontserttegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal, vokaalansambli Estonian Voices juhtimise ja kava "Kummardus Veljo Tormisele" eest.

Tagasi üles