/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/16/7487561t1hffb9.jpg)
Jahimehed on käimasoleval hooajal küttinud 37 hunti, kellest 34 on lastud limiidi raames ja kolm erilubade alusel.
Lääne-Virumaal on kütitud kaks hunti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevase seisuga on nii Lääne-Virumaal kui ka Harjumaal kütitud kaks hunti, Hiiu-, Lääne-, Põlva-, Pärnu- ja Tartumaal on igas maakonnas lastud üks hunt. Raplamaal on kütitud kaheksa hunti, neist kuus limiidi järgi ja kaks erilubade alusel. Saaremaal on kütitud viis hunti, kellest neli on lastud limiidi järgi ja üks eriloa alusel. Kuus hunti on lastud Võrumaal, viis Viljandimaal ja neli Järvamaal. Valgamaa jahimehed pole veel tabanud ühtegi hunti lubatud viiest ning Ida-Viru- ja Jõgevamaa kütid tänavu hunte lasta ei saa.
Jahimeeste seltsi teatel on sel jahihooajal tabatud juba üheksa kärntõves hunti, keda on lastud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- kui ka Järvamaal.
Seltsi teatel on kärntõbi järjest suurem probleem. Kui aastatel 2011–2015 võis hundipopulatsioonis märgata kärntõve leviku tsüklilisust, siis 2016. aastast on levik hoogustunud. Ligi 30 protsenti kütitud huntidest olid eelmisel hooajal kärntõve tunnustega, mis on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Kokku tohib käimasoleval hundijahi hooajal praeguseks suurendatud limiidi järgi küttida 77 elukat. Hooaeg algas novembriga ja kestab veebruari lõpuni.
Eelmisel hooajal kütiti Eestis kokku 114 hunti 117 lubatud hundist.