Põllumees jääb abituks hanede rüüste vastu

Ka osa kevadkülvist läheb hanedele kohe söögiks. Foto: Arvet Mägi

Igakevadine hanede rohkus ja rüüsteretked Virumaa põldudele on muutunud tavaliseks, kuid tänavu üllatavad parvede suurus ja lindude tekitatud ulatuslikud majanduslikud kahjud.

Virumaa Põllumeeste Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke nentis, et Virumaa asub rändlindude rändeteedel. “Olenevalt kevadest peatuvad haned pikemat või lühemat aega Virumaa põldudel, eriti Pandivere kõrgustiku kevadistel karstivetel ja põhjaranniku lähedal, enne kui Soome lahe ületavad. Tänavune jahe kevad soodustab hanede pikemat paigalpüsimist,” selgitas Niisuke, kes on põllumeeste muredega hästi kursis.

Tõsised kahjud

JK Otsa talu peremees Jaan Kiisk on Sääsel tõsises mures 40hektarise põllu pärast, kuhu on külvatud teravili, mille haned külviridu mööda hoolega ära nokivad. Samas kõrval on talirapsi põld, kust võetakse n-ö salatiks rapsiõisikute algeid.

Peremees püüab leida hirmutamisvahendeid, aga ei ole saavutanud erilist efekti. Kahjunõuet on võimalik esitada, kuid see on asjata ajakulu, sest tema sõnul peab siis üle lugema väljaheidete arvu ruutmeetri kohta. “Kahjustuste piirsummaks ettevõttele on 3200 eurot,” sõnas Ülo Niisuke.

“Kolmandiku põllust võttis enda alla hiiglaslik hanede koloonia,” kirjeldas Jaan Kiisk olukorda rapsipõllul möödunud nädalal. “Tuhanded haned olid hõivanud üle kümne hektari põldu, kus nad tärkavatest taimedest toitusid. Loomulikult pole sealt enam õiget rapsisaaki loota.”

Kiisk on käinud linde põllult ära hirmutamas, kuid sellest pole suurt abi, sest tunni või paari pärast on linnud taas tagasi ja hävitustöö jätkub.

Maakonna suurim teraviljakasvataja, OÜ Simuna Ivax peremees Hans Kruusamägi ütles, et taolisi hektaritesuurusi hanekolooniaid on ta näinud ka Simuna kandis ja Pudivere põldudel ning veel mitmel pool Väike-Maarja vallas. “Ei maitse neile üksnes oras, vaid nokitakse teri ka põldudelt, kus äsja kevadkülv tehtud,” lausus Kruusamägi. Tema sõnul on tal Järvamaal Koeru vallas 40hektarine talinisu põld, mida katavad vaid hanede väljaheited. Talinisuoras on täielikult hävitatud.

Head lahendust pole

Hans Kruusamägi on kindel selles, et aastast aastasse kasvab meil peatuvate hanede hulk. OÜ Saaremetsa juhatuse liige Ain Altermann on märganud olulisi kahjustusi just taliteravilja põldudel.

“Kõnekäänd ütleb, odrakülvi võid alustada siis, kui haned on läinud. Tänavune sademeta kevad sellist luksust ei luba. Kahju kindlaksmääramine nii suurtel ja erinevates kohtades paiknevatel põldudel on peaaegu võimatu. Vajalik on mõõdukas arvukuse reguleerimine,” kommenteeris Ülo Niisuke.

Põllumeeste juht ütles, et erilisem on olukord maakonna põhjapoolsetel aladel, ja vahendas Sikkani Pendri talu peremehe Urmas Einbergi sõnu mai algul nähtust: 60 hektari suurusel nisupõllul oli üle kümne tuhande hane ja kui haneparv lendu tõusis, muutus päev hämaraks, nagu oleks päikesevarjutus.

Erinevalt Pandivere kandist ei kahjusta linnud Sikkani Pendri talu territooriumil ainult teraviljapõlde, vaid hävitavad põldheina ja karjamaade uudiskülvid. “Talule on eelmistel aastatel kahju hüvitatud, kuid see piirdub ikkagi ainult 3200 euroga. Olgu öeldud, et 60 hektarile nisupõllule kulub 13 000 kilogrammi seemet. Selle põllu sertifitseeritud nisuseemne maksumus on aga 5500 eurot,” selgitas Niisuke.

Virumaa põllumeeste juht rääkis, et kohtumisel eelmise keskkonnaministri Jaanus Tamkiviga oli juttu hüvitamise probleemist või mõnest muust reguleerimise viisist, kuid head lahendust ei ole.

“See ei ole järjekordne virisemine, vaid põllumehe probleemi teadvustamine ja soov leida lahendusi,” rõhutas Ülo Niisuke.