Vangide arv mullu vähenes

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Trellid.

FOTO: SCANPIX

2017. aastal vähenes vanglates ja arestimajades viibivate vangide arv 134 võrra (2016. aastal oli see 47 võrra suurenenud). Aasta algul oli vange kokku 2841, aasta lõpul 2707. Aastaga suurenes vahistatute arv 30 võrra, ent süüdimõistetute arv vähenes 164 võrra.

Lisaks vangidele on vähenenud ka kuritegudes süüdi mõistetud kriminaalhooldusaluste arv. Aasta alguses oli hooldusaluseid kokku küll 4240 ja aasta lõpus 4392, kuid nende hulgas oli 229 väärteo eest karistatut, kes tegid üldkasulikku tööd. Väärteo eest määratud üldkasulik töö oli varem politsei- ja piirivalveameti korraldada, 1. jaanuaril 2017 anti see kriminaalhooldusosakondade pädevusse.

Sotsiaalprogrammi lõpetas edukalt 832 süüdimõistetut (2016. aastal 681), 1085 kriminaalhooldusalust (2016. aastal 925) ja 49 vahistatut (2016. aastal 42). Kõige rohkem lõpetajaid oli programmis “Eluviisitreening” (lõpetajaid 818, aasta varem 675).

Kasvanud on ka põhi-, kutse- ja kõrgharidust omandavate kinnipeetavate arv: põhikoolis õppis 2017/18. õppeaasta algul 131 vangi (aasta varem 117), gümnaasiumis 62 vangi (aasta varem 79), kõrgharidusõppes osales kaks kinnipeetavat (2016. aastal mitte ühtegi) ning kutseharidusõpinguid alustas 158 vangi (eelmisel õppeaastal 113). Aastaga on aga vähenenud riigikeele õppe tasemekursuste edukalt läbinud vangide arv 306-lt 276-le.

Vangistuse ajal suri vanglas või haiglas aasta jooksul 5 vangi (aasta varem 6). Neist 4 suri haiguse tagajärjel. Enesetappe oli 2017. aastal üks – nagu aasta varemgi.

Mullu ei toimunud kinnise vangla territooriumilt ega vangi saatmisel väljaspool vanglat ühtki põgenemist.

Tagasi üles