:format(webp)/nginx/o/2018/01/16/7487561t1hffb9.jpg)
Keskkonnaamet lubas Lääne-Viru jahimeestel esialgu küttida neli hunti, nädal tagasi olid hallivatimehed lastud.
Jahimehed said hundilube juurde
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüd anti kaks luba juurde, kuna küttimis-, vaatlus- ja kahjustusandmete põhjal lisandus teavet hundi leviku ja arvukuse kohta ning osal ohjamisaladel oli küttimismaht juba täis.
Hundi ohjamisala on maaala, mis hõlmab üht või enamat jahipiirkonda ning mille piires määratletakse huntide küttimist, hooldamist jms. See ei järgi administratiivseid piire, vaid ulukite elupaiku.
Hundi küttimismahtu suurendati ka Järva, Jõgeva, Pärnu, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru piirkonnas.
Kui algselt oli Eestis lubatud küttida 77 hunti, siis nüüdseks on küttimismahtu suurendatud 106 isendini.
Sel jahihooajal on kütitud huntidest 10 olnud haigestunud kärntõppe. Haigus on tuvastatud Viljandi-, Lääne-Viru-, Saare- ja Järvamaal kütitud isenditelt.
Kärntõbi on huntide puhul järjest suurem probleem. Kui aastatel 2011–2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30% kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega ja see on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Hundijahihooaeg algas novembris ja kestab veebruari lõpuni.