Energiaettevõte Adven Eesti allkirjastas biokütust kasutava Kunda katlamaja ehituslepingud. Ligi 1,3 miljonit eurot maksva katlamaja ehitust finantseerib umbes poole investeeringu ulatuses keskkonnainvesteeringute keskus Euroopa Liidu struktuurifondide rahast.
Adven Eesti arenduse ja investeeringute valdkonna juhi Priit Tiidu sõnul on Kundasse rajatava hakkepuidul töötava katlamaja eesmärgiks tagada Kunda kaugkütteklientidele pikaajaliselt soodne hind.
“Täna näeme selgelt, et biokütus on paljudele piirkondadele võimalikest valikutest parim, kuna see on kohalik eestimaine kütus, mille põletamisega kaasnev mõju keskkonnale on väike,” selgitas Tiit. “Kuna biokütuse hind ei sõltu muutlikust naftahinnast ja sellele ei rakendu aktsiise, on biokütusest toodetud energia tarbijatele pikaajaliselt stabiilse ja soodsa hinnaga.” Tiidu sõnul plaanib ettevõte viia lähimate aastate jooksul üle biokütusele kõik oma suuremad kaugküttepiirkonnad, kus on seni saadud soojust maagaasist - kokku ulatuvad need investeeringud 8 miljoni euroni.
Koostöös Austriast seadmeid tarniva OÜ Efipa ja üldehitaja AS Paide MEK-iga plaanib Adven Eesti saada biokütusel katlamaja valmis juba sügiseks - selleks tehakse esmalt projekteerimistööd ning aprillis alustatakse ehitustöödega. Võidu tänavale uut katlamaja ehitavad ettevõtted on ka varem sarnaseid projekte edukalt ellu viinud, viimati näiteks uue Tallinna vangla katlamaja puhul.
Ehituseks annab olulise panuse Euroopa Liidu struktuurfondide kaasrahastus keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu. “Kuna uus katlamaja muudab soojuse tootmise Kundas efektiivsemaks ja taastuvenergial põhinevaks, saame Kundas oma soojusvõrkude uuendamiseks samuti Euroopa Liidu struktuurfondide toetusi kaasata,” selgitas Tiit.
Adven Eesti püüab viia puiduhakkel töötava katlamaja mõju väliskeskkonnale ja naabritele minimaalseks. “Selleks paigaldame katlamajja suitsugaaside puhastamiseks mõeldud nõuetele vastavad puhastusseadmed ning korraldame kütuse veo, ümberlaadimise ja ladustamise selliselt, et kütuse sattumine väliskeskkonda oleks viidud miinimumini. Samuti oleme projekteerinud lao piisavalt suureks, et küttematerjali jaguks ka nädalavahetusteks ning et nendel päevadel eraldi koormaid lattu vedama ei peaks,” tõi Tiit näiteid sellest, kuidas tootmises kohalike elanike huvidega on arvestatud.
Praegu saab Kunda kaugküttevõrgust sooja 57 majapidamist ja piirkonnas toodetakse soojust maagaasist. Kunda uuele biokütuse katlamajale on linn väljastanud ehitusloa ning selle rajamine on seatud eesmärgiks Kunda linna kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukavas aastateks 2013-2025.