/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7527701t1h092a.jpg)
Ida prefektuur tahab Virumaa omavalitsustelt teada, kui palju pn neil pakkuda munitsipaalelamispinda või ajutist elukohta sotsiaalasutustes, mis aitaks lahendada lähisuhtevägivalla juhtumeid, kirjutab Põhjarannik
Ida-Virumaal otsitakse kodust eemaldatud vägivallatsejatele elamispinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalikele omavalitsustele saadetud kirja eesmärk on välja selgitada, kas meie piirkonnas on võimalus rakendada Pärnus läbiviidavat pilootprojekti, selgitas Ida prefektuuri pressiesindaja Kerttu Krall.
Nimelt alustati mullu detsembris Pärnus projektiga, mille kohaselt viiakse ohu korral kodust ajutiselt ära vägivallatseja, mitte ohver. Uut meetodit katsetatakse kõigepealt märtsi lõpuni.
Ida prefekt Tarvo Kruup selgitas omavalitsustele saadetud pöördumises, et lähisuhtevägivalla all kannatajal on õigus taotleda vägivallatseja suhtes lähenemiskeeldu. Kuna see protsess võtab aega, võib aga vägivald jätkuda ja võtta raskema pöörde. Üheks alternatiiviks oleks vägivallatseja eraldamine kannatanust ning ta ajutisele munitsipaalelamispinnale või sotsiaalasutusse paigutamine.
Kruup tähendas, et kohtute väljastatud lähenemiskeeld ja politsei antud viibimiskeeld lõpetavad küll õigusrikkumiste toimepanemise, kuid samas tekitavad kohe uue probleemi. «Kuhu läheb inimene, kellel on elukohas viibimine keelatud? Suureks abiks oleks sel juhul munitsipaalkorterite olemasolu omavalitsustes, et tagada ka vägivallatsejale inimväärsed elamistingimused.»
Prefekt tõi esile, et sotsiaalkorterisse või -ruumidesse paigutatud õigusrikkuja üle on nii omavalitsuse sotsiaaltöötajal kui ka politseil kergem teha järelevalvet ning mõjutada teda seadusekuulekusele.