/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/30/7529645t1h9002.jpg)
Jaanuari lõpu seisuga viibis Vao ja Vägeva pagulaskeskuses kokku 61 inimest.
Vao pagulaskeskuses saab praegu peavarju 31 inimest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vao majutuskeskuses viibib 31. jaanuari seisuga 31 inimest, neist 20 on varjupaigataotlejad ning 11 juba rahvusvahelise kaitse saanud inimesed, edastas AS-i Hoolekandeteenused esindaja. Keskuses elab kaks perekonda. Lapsi on keskuses 12 ja naisi viis.
Vao keskuses elab kümnest riigist - Süüriast, Gruusiast, Venemaalt, Valgevenest, Nigeeriast, Aserbaidžaanist, Tadžikistanist, Ukrainast, Kuubalt ja Indiast - pärit inimesi.
Vägeva keskuses elab 30 inimest, neist 14 on varjupaigataotlejad ja 16 juba rahvusvahelise kaitse saanud inimest. Keskuses elab neli peret. Lapsi elab keskuses 13. Vägeva elanikud on pärit Eritreast, Süüriast, Albaaniast, Iraagist, Venemaalt ja Ukrainast.
Kuna üüriturult pole sobivaid kortereid leida, on sotsiaalministeerium viimasel ajal pannud Eestisse saabunud kvoodipagulased elama Vao ja Vägeva pagulaskeskusesse.
Jaanuaris saabus Eestisse Türgist kaks Süüriast pärit kvoodipagulaste perekonda. Ühes perekonnas on viis ja teises kuus liiget. Perekonnad paigutati elama Vao keskusesse. Ka saabusid siis Itaaliast Eestisse kaks Eritreast pärit naist, kes paigutati elama Vägeva keskusesse.
Mullu detsembri keskel jõudis Euroopa Liidu rändekava alusel Itaaliast Eestisse neli Eritreast pärit naist, kes paigutati elama Vägevale. Möödunud aasta oktoobris Eestisse saabunud kümneliikmeline Süüriast pärit kvoodipagulaste pere paigutati Vägeva keskusesse.
Eelmise aasta detsembri teise poole seisuga viibis Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 57 inimest.