/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/26/7142033t1hd4d2.jpg)
Jahimehed on käimasoleval hooajal küttinud 63 hunti, kellest 60 lasti limiidi raames ja kolm erilubade alusel.
Lääne-Virumaal on elu kaotanud neli võsavillemit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäevase seisuga on neli hunti tabanud Lääne-Virumaa jahimehed ja kolm Põlvamaa kütid. Harju-, Ida-Viru- ja Tartumaa kütid on tabanud igas maakonnas kaks hunti ning Valgamaa jahimeeste saagiks on langenud üks susi.
Võrumaal on kütitud 11 ning Pärnu- ja Raplamaal kummaski kaheksa hunti, kusjuures Raplamaal lasti kuus looma limiidi järgi ja kaks erilubade alusel. Järvamaal on sel hooajal lastud seitse hunti.
Nii Lääne-, Viljandi- kui ka Saaremaal on lastud viis hunti, kusjuures Saaremaal lasti neli looma limiidi järgi ja üks eriloa alusel.
15 kütitud hundil on leitud kärntõbi, seda haigust on tuvastatud nii Viljandi-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Saare- kui ka Järvamaal kütitud hallivatimeestelt.
Eesti Jahimeeste Seltsi teatel on kärntõbi järjest suurem probleem. Kui aastatel 2011-2015 võis kärntõve levikus hundi populatsioonis märgata tsüklilisust, siis 2016. aastast on see olnud kõrge. Ligi 30 protsenti kütitud huntidest olid kärntõve tunnustega, see on läbi aastate kõige kõrgem näitaja.
Kokku tohib käimasoleval hundijahihooajal praeguseks suurendatud limiidi järgi küttida 106 looma. Hooaeg algas novembriga ja kestab veebruari lõpuni.
Eelmisel hooajal kütiti Eestis kokku 114 hunti 117 lubatud hundist.