Juhtkiri: kes saab süsti?

Virumaa Teataja Foto: Meelis Meilbaum

Selle aasta algusest võeti riiklikku immuniseerimiskavasse HPV-vaktsiin, mis tähendab, et kava alusel hakatakse tasuta vaktsineerima 12-aastaseid tüdrukuid ning esimesel kahel aastal ka 13–14-aastaseid tütarlapsi. Eesmärgiks on ennetada emakakaelavähki, mida avastatakse aastas Eestis umbes 170 naisel ning millesse sureb umbes 70 naist aastas. Praegu põhjustab rasket haigust sajaprotsendiliselt HPS-infektsioon.

Kuid igikestev on küsimus, kas lubada oma lapsele kaitsesüst teha või mitte. Ilmselt ei tekita seda küsimust vanemate peas mitte hoolimatus ja ükskõiksus, vaid just mure lapse pärast. Tihtilugu muretsetakse üle, kuid paljuski saab vanemate hirmu uue vaktsiini ees vähendada riik ise.

Rakvere gümnaasiumis ja põhikoolis on tüdrukute vaktsineerimisest keeldunud suisa pooled vanemad. Kui mõned neist on põhimõttelised kaitsepookimisvastased, siis teisi kummitab teadmatus uue vaktsiini toime ja kõrvaltoimete ees. Tundub, et riik on pool tööd tegemata jätnud, kommunikeerinud vähe, mis vaktsiiniga tegemist. Ning ei piisa pelgalt selgitusest, et süst on vajalik, kuna see aitab vältida rasket haigust.

Vaktsiinivastasus on maailmas üldiselt kasvav trend, kuid seda aitaks vähendada informeeritus ning just õigetest allikatest saadud teave. Doktor Google’it oskab ilmselt kasutada iga täiskasvanu, sealt saadav info ei pruugi olla tõene ning võib suure tõenäosusega süvendada väärarusaamu ja asjatut hirmu veelgi.

Tundub, et riik on pool tööd tegemata jätnud, kommunikeerinud vähe, mis vaktsiiniga tegemist. Ning ei piisa pelgalt selgitusest, et süst on vajalik, kuna see aitab vältida rasket haigust.

Leidub neidki, kes on seisukohal, et vaktsineerida tuleks ka poisse. Ilmselt õigustatult, sest kui vaktsineeritud oleksid ka poisid ja mehed, vähendaks see viiruse üldist levikut. Konkreetne papilloomiviirus põhjustab meessugupoolegi tervisehädasid: pärakuvähki ja nahamoodustisi.

Poiste vaktsineerimine HPV vastu on kaks sammu ette mõtlemine. Pole ju mingi saladus, et mehed lähevad arsti vastuvõtule viimases hädas. Nende tervisest puudub meedikutel samasugune ülevaade nagu kohusetundlike naiste omast, sest günekoloogi kabineti uksest astuvad nood sisse keskmiselt korra aastas.