Rahvas tõstis esile uuenenud EMO ja rahvarõivaraamatu

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Einar Vallbaum (vasakult) annab auhinna üle Rakvere haigla esindajatele. Tunnustussõnu kuulavad haigla juhataja Ain Suurkaev, EMO juhataja Aile Kaasik, peaarst Sirje Kiisküla ja nõukogu esimees Toomas Varek. Foto: Meelis Meilbaum

Lääne-Virumaa aasta teo konkursile esitatud möödunud aastal korda saadetud tegudest kogus enim hääli Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna uuendamine ja Kersti Loite oma raamatuga "Virumaa rahvarõivad".

Ühisteo kategoorias võidu võtnud Rakvere haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) põhjalikult renoveeritud ruumid avati mullu märtsis. Nii pääses ajutiselt kirurgiaosakonna pinnal tegutsenud EMO oma endistesse ruumidesse tagasi. Nüüd on rohkem ruumi nii patsientidel kui ka meedikutel. Sisse seati spetsiaalne traumaruum. Enam ei pea traumahaigeid ega raskes seisundis haigeid koos erakorralise meditsiini saalis või sidumistoas hoidma. Olemas on eraldi ema-lapse tuba. Uuendati ka meditsiinitehnikat.

Rakvere haigla juhataja Ain Suurkaevu sõnul näitab tunnustus, et maakonnas on ühiseid asju, milleta ei saa toimida ega elada. Selle tõestuseks, et EMO on kõigile vajalik, jagas Suurkaev publikuga kolme arvu, mis peaksid kõiki mõtlema panema. Kui aastal 2012 käis Rakvere haigla EMO-s 15 500 inimest, siis aastal 2016 juba 18 000 ning 2017. aastal koguni 20 700 inimest. “Selline on meid ümbritsev elu,” märkis haigla juhataja.

Üksikteo kandidaatidest hinnati enim Kersti Loitet, kes koostas raamatu "Virumaa rahvarõivad". Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pärandtehnoloogia magister, Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi esimees, Aale Käsitöö OÜ juhatuse esimees Kersti Loite pani raamatu "Virumaa rahvarõivad" kaante vahele ülevaate Virumaa rahvarõivaste ajaloost, kasutamisest ja valmistamisest. Raamat ilmus oktoobris eesti rahva muuseumi kirjastuse mahuka, rohkem kui 400-leheküljelise väljaandena, kuhu on koondatud autori sõnul vaid killuke meie esivanemate esemetest, mida kanti Virumaal põhiliselt 18. ja 19. sajandil. Raamatu eesmärgiks on näidata rahvarõivaste kandmise traditsiooni mitmekesisust ning selle muutumist ja arengut ajas.

Kersti Loite ütles peale tunnustuse vastuvõtmist, et tuli üritusele rahuliku südamega, sest tundis, et tal pole teiste tugevate kandidaatide kõrval püünele asja.

"Rahvariided on nišiala, see pole massidesse läinud," ütles ta ning tõi võrdluseks tähelepaneku, mille ta tegi Poolas, kui käis Eesti võrkpallimeeskonna mänge vaatamas. Platsil seisis Eesti särkides meeskond ja tribüünil oli publik sinistes särkides. Seda pilti vaadates kangastus Loitele laulu- ja tantsupidu, kui esinejad kannavad eesti rahvarõivad, publiku seas on aga mõni üksik, kel rahvarõivas seljas. "Talurahva piduriidest on saanud esindus- või esinemisriie," tõdes Kersti Loite.

Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe ütles, et eelmine aasta pompoossete asjade poolest silma ei paistnud, kuigi võinuks ju eeldada, et enne valimisi läheb lindilõikamisteks. Aga oli küllaldaselt rajatisi, ettevõtmisi ja saavutusi, mis jätavad jälje tervele Lääne-Virumaale, rääkimata tähtsusest kogukonnas või tegijaile enestele.

Kuna tegu on rahvahääletusega, on Mäe hinnangul loogiline, et võitis EMO uuendamine – see on asi, mis meist igaühele korda läheb.

"Mulle sümpatiseeris selles nimekirjas ka Läsna-Loobu küla edu külade konkursil ja kindlasti on need inimesed eeskujuks ja innustuseks paljude teiste väikeste, kuid imearmsate kohtade elanikele," lausus Mäe.

Laureaaditiitli pälvinud tegude olulisust tõstis esile ka Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu kultuurispetsialist Ingrid Pärnamäe. "Tegemist on rahvale oluliste tegude ja inimestega. Usun, et need on igati õigustatud valikud," ütles Pärnamäe, kellele endale oli eriti südamelähedane Kersti Loite suur töö rahvarõivaraamatu koostamisel.

Ühisteo kategoorias oleks ta aga oodanud noorte inimeste natuke aktiivsemat hääletamist. "Oleks tahtnud, et noored robootikud oleksid saanud rohkem hääli. Mulle tundub nutikate ja teotahteliste noorte järelkasv oluline," märkis kultuurispetsialist.

Aasta teo valimist veavad eest Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja ajaleht Virumaa Teataja. Võitjad selgitatakse välja rahvahääletusel. Hääletada sai elektrooniliselt, kirja teel või maakonna raamatukogudes. Viimast aitas korraldada Lääne-Virumaa keskraamatukogu. Aasta tegu valiti juba 15. korda ja hääletusest võttis osa 1028 inimest. Tänane tunnustusüritus peeti sohvaklubis Buena Vista.

Esikolmik

Ühisteo kandidaadid

Rakvere haigla – erakorralise meditsiini osakonna täielik uuendamine

Läsna-Loobu küla – valimine Eesti aasta külaks

Rakvere Võrkpalliklubi – tulek Balti liiga meistriks

Isikuteo kandidaadid

Kersti Loite – raamatu “Virumaa rahvarõivad” koostamine

Kadri Voorand – aasta naisartistiks valimine ja plaadi üllitamine

Piret Saul-Gorodilov – Raadioteatri kuuldemänguvõistluse võitmine