Porkunis maitsti paekivi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tamsalu koolipoiss Martin Tamm (esiplaanil) meisterdab miniatuurset paekivist aeda.
Tamsalu koolipoiss Martin Tamm (esiplaanil) meisterdab miniatuurset paekivist aeda. Foto: Ain Aasa

Porkuni paemuuseum pühendas muuseumiöö ettevõtmised meie rahvuskivile paele ja andis seda külastajatelegi maitsta – sisaldab ju paas inimorganismile väga vajalikke mineraale.

Porkuni paemuuseumi loodusgiid Triin Sameli juhtis tähelepanu tõigale, et paekivi sisaldab rohkesti kaltsiumi, mis on organismi ülesehitusmaterjal.

Külastajad võisid maitsta puhast paekivi. Aktiveeritud ülipeene­teraline paas on pulber, mida kasutatakse ravimina kaltsiumivaeguse vastu. Meditsiinikirjandusest on teada, et kaltsium hoiab ära luude hõrenemise ja kuna paepulbris on veel magneesiumi, väheneb ka südameinfarkti oht.

Loodusgiid soovitas kaltsiumivaeguse all kannatavatel inimestel läbi teha paepulbrikuuri. “Esimesel-teisel nädalal võtta sisse üks teelusikatäis üle päeva, kolmandast nädalast alates  teelusikatäis kaks korda nädalas, kuuendast nädalast teelusikatäis nädalas,” õpetas Triin, kuidas pulbrit tarvitada, ja lisas, et loomulikult juua klaasike vett peale.

Triin Sameli toonitas, et kaltsiumi omastamiseks on vaja magneesiumi, mida leidub näiteks pähklites. Ja et organism kaltsiumi kergemini vastu võtaks, peaks kaltsiumi ja magneesiumi suhe olema kaks ühele.

Kuna üks paemuuseumi korrus oli sisustatud söögitoaks, kus laual lisaks paepulbrile rohke kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega seesamiseemneid ning köömneid sisaldavat suupoolist, oli kombineeritud maitseelamuse soovijaid ohtrasti.

“Natuke selline tunne, nagu sööks kriiti. Aga see ta ju praktiliselt ongi. Lubikodade sete,” iseloomustas paekivipulbrit muuseumiööl viibinud Tiina Naissoo, Tallinnast pärit õpetaja. Tamsalu elanik Urmas Tamm, kes oli üritusel koos kooliõpilasest poja Martiniga, võttis aktiivselt osa kõikidest muuseumiöö üritustest. “Väga kriidi maitsega,” oli isa ja poja ühine arvamus paepulbri mekkimise järel.

Tamsalu gümnaasiumi õpilane Sil­via-Maria Kuntur tunnistas, et mait­ses paekivi esimest korda. “Veidi harjumatu maitsega see paepulber küll oli, aga igatahes mitte ebameeldiv,” andis tütarlaps hinnangu.

Porkuni muuseumiööl pakutud paejook oli valmistatud lubjarikkal mullal kasvavaist taimedest - südametegevust korrastavast nurmenukust, põletikevastasest hobumadarast ja rahustavast punest, sekka raasuke piparmünti ja võilille.

Käsitöömeister Ain Aasa juhendas, kuidas valmistada endale kaunist Porkuni korallist meenet ja Triin Sameli õpetas meisterdama miniatuurset paekivist aeda. “Rõõm oli näha noorte leidlikkust ja huvi töötoas ning entusiasmi maastikumängus. Tore, et külastajad oma muljeid jagasid. Suur tugi oli vastutulelikest abilistest ja kaasalööjatest Mari-Ann Mandelkor­nist ja Ain Aasast,” võttis tegusa muuseumiöö kokku Triin Sameli.

Märksõnad

Tagasi üles