Balti karikavõistluste etapil murutraktorite krossis käe valgeks saanud Rakvere tiimi RL Racing sõitjad naasid põhjanaabrite juurest Lavialt haigete istmike, kuid üleva meeleoluga.
Debütandid näitasid sisu murutraktorite Le Mansil
Ega teisiti oleks tõenäoliselt saanudki, sest debüütjõuproovil, mida võib naljaga pooleks nimetada kuulsa Le Mansi 24 tunni autode võidusõidu poole lühemaks murutraktorite kihutamise analoogiks Soomes, nopiti 42 võistkonna konkurentsis igati korralik 12. koht. Balti karikasarjas tõusti esimese etapi järel lausa kolmandale positsioonile.
"Ütleme nii, et mehed on nagu rongi alt läbi käinud," kirjeldas enesetunnet rakverlane Rait Rosar, kes on üks kolmest meeskonna RL Racing liikmest. Tema "kaaskannatajateks" ühtejutti tosin tundi väldanud armutul võidukihutamisel olid teine Rakvere entusiast Rauno Luha ja Siim Eidermann Koselt. "Kaksteist tundi on ikka kaksteist tundi, aga oleme elus ja terved. Traktor on ka elus, kuid terve ta ei ole, sest rada tegi oma töö. Aga süda on tal korras, vaid nipet-näpet on vaja teha," märkis Rosar.
Läinud laupäeva hommikul kell 9.15 stardi saanud võistlus algas kurjakuulutavalt: kohe esimesel ringil kadusid debütantide traktoril pidurid. See asjaolu ei takistanud aga iga 45 minuti järel sõitjat vahetanud RL Racingu meestel vahepeal isegi seitsmendale kohale tõusta. Magusal positsioonil püsides tabas nende masinat järgmine viperus, kui sel purunes gaasitross ja masin lohistati ATV sabas hooldusboksi.
"Õnneks juhtus kõrval olema üks Eesti tiim, kelle traktoril oli mootor kokku jooksnud. Nendelt siis laenasime gaasitrossi. Remondi tõttu kaotasime ajaliselt umbes ühe tunni ning kukkusime 23. kohale," jutustas Rait Rosar.
Üsna lõpu eel pusis Lääne-Viru meeskond end veel mõned kohad kõrgemale, 18. positsioonile.
"Minu kord oli sõitu lõpetama minna, aga vaatasin, et Raunol läheb päris hästi, ja kui traktorit ühest lumevallist välja aitasin lükata, siis ütlesin talle, et ei ole mõtet vahetuse ja kütuse tankimise peale aega raisata ning et ta paneks lõpuni," jätkas Rosar. "Aga ma ei mõelnud sellele, kas meil üldse bensiini jätkub. Võtsime riski, kuid Rauno vedas finišilipuni välja, sealt veel paarsada meetrit edasi, ja täpselt siis sai kütus otsa. Viimase ringi sõitis ta puhtalt selle pealt, et filtris oli veel bensiini. Ka kahest traktori valgustist oli pimedas sõitu lõpetades alles jäänud ainult üks, sest teisel murdus kinnitusklamber. See jäi nii lollisti masina külge, et paistis sõidu ajal Raunole täpselt näkku. Lõpus tuli üldse küljest ära." Nagu öeldud, langes finišilipp hetkel, mil meeskond asus üldarvestuse 12. kohal.
Rait Rosar kiitis sõitjatele kaasa elanud lähedasi. "Naised ergutasid raja kõrval, tegid süüa, ja kui vaja, siis aitasid ka masinat lumehangest välja lükata. Suur-suur aitäh neile, kõigile toetajatele ja kaasvõistlejatele. Oleme väga rahul ja õnnelikud, et üldse selle 12-tunnise katsumuse läbi tegime. Väga võimas elamus," lausus Rosar.
Murutraktorite võidukihutamise standardklassi masinal tegi kõikidel konkurentidel selja prügiseks Võtikmetsa naiste tiim. Vabaklassis rändas esikoht Inglismaale.
Läänevirulased läbisid tosina tunni jooksul oma murutraktoriga 190 ringi ehk 361 kilomeetrit.