/nginx/o/2011/05/16/585460t1hb608.jpg)
Eesmärgiga vähendada nende tööealiste inimeste koormust, kes peavad oma lähedasi erivajadustega inimesi päevast päeva hooldama ja ei saa tööd otsida ega tööle minna või on oma töökoormust oluliselt vähendama pidanud, alustas sotsiaalministeeriumi haldusalas tegustev AS Hoolekandeteenused Lääne-Virumaal sellele probleemile leevendust pakkuva projektiga.
Vastavalt sotsiaalministeeriumi tellimusel korraldatud puuetega inimeste ning nende pereliikmete uuringule on puuetega inimeste osakaal Eestis viimastel aastatel kasvanud: kui 2006. aastal oli see 8,4% rahvastikust (113 000 inimest), siis 2009. aastal juba 8,8%
(118 000 inimest). Enamik puuetega täiskasvanutest vajab toimetulekuks kõrvalabi – seejuures 48% vahetevahel ja 36% pidevalt. Kõrvalabi vajatakse eelkõige koduste toimingute tegemisel.
Uuringust selgus, et ligi 70% kogu hoolduskoormusest langeb erivajadusega inimeste omastele. 59% erivajadusega inimeste hooldajatest osutab puudega inimesele abi iga päev vähemalt kolm tundi, mida võib lugeda suureks hoolduskoormuseks (üle 20 tunni nädalas) ning mis takistab oluliselt nende võimalusi tööturule siseneda ning seal püsida. Ligi 18% kõigist hooldajatest on pidanud suure hoolduskoormuse tõttu vähendama töötamist või õppimist või nendest tegevustest sootuks loobuma. Vastavalt uuringule vajavad hoolduskoormusega isikud kõige enam transporditeenuseid, rahalist toetust ning teenuseid, mis aitaksid hoolduskoormust jagada ja vähendada: tugiisiku, isikliku abistaja, koduabilise ja põetaja, aga ka ööpäevase hoiu või päevakeskuse teenuseid.
Täielikult riigi kapitalil põhinev AS Hoolekandeteenused tegeleb igapäevaselt puuetega inimeste murede ja rõõmudega. Tihtipeale helistatakse ja küsitakse, kuidas saada oma erivajadusega lähedasele koht hooldekodus, sest hooldaja on koormatud ja tunneb, et ei jaksa enam. Riigi rahalised ressursid on piiratud ja seetõttu ei saa kõiki abivajajaid aidata. Alati ei olegi parim lahendus lähedane hooldekodusse elama paigutada, piisaks, kui hooldaja saaks natukene aega endale, et minna Eesti Töötukassa pakutavatele kursustele, õppida uut ametit, end arendada või näiteks käia mõnda aega suurema koormusega tööl, et majanduslikku olukorda parandada. Siit tekkiski mõte kirjutada projekt eesmärgiga anda hooldajatele veidi hõlpu.
Tegemist on Euroopa Sotsiaalfondi rahastatava HOTE projektiga - kombineeritud kodu- ja päevahoiuteenuste pakkumine hoolduskoormusega isikute töölerakendamise toetamiseks. Projekt kestab ühe aasta: 1. mai 2011 kuni 30. aprill 2012. Hoolduskoormusega isik on lähedase hooldaja vanuses 18-64 (k.a), kellel ei ole võimalik tööle asuda täis- või osalise tööajaga tema hooldusel oleva hooldusvajadusega isiku tõttu.
HOTE projekti on haaratud viis Eesti maakonda, peale Lääne-Virumaa veel Ida-Virumaa, Raplamaa, Põlvamaa ja Saaremaa. Lääne-Virumaal on projekti keskuseks Rakveres Lille 8 asuv päevakeskus, kaasata saame Rakverest mõnekümne kilomeetri raadiuses elavaid isikuid. Praegu tegelemegi päevakeskuse sisustamisega ja võimalike klientide kaardistamisega. Oleme leidnud toreda kollektiivi: kaks koduhooldajat ja päevakeskuses tegevuste juhendaja. Maikuu jooksul soovime juba hakata abi pakkuma.
Osutatavaid teenuseid on kaks: koduhooldus ja päevahooldus meie päevakeskuses. Koduhooldust pakutakse kliendile (hooldust vajavale isikule) harjumuspärases keskkonnas - tema kodus. Koduhooldaja abistab hügieenitoimingutel, söömisel, aitab süüa teha ja poest toitu tuua, juhendab riietumisel, käib koos kliendiga arsti juures ja peab silma peal, et rohud saaksid võetud, tagab ohutuse ja on seltsiks.
Päevakeskus pakub vaheldust ja suhtlemisvõimalust. Päevakeskuse töötaja hoolitseb selle eest, et igav ei oleks, aga pikutada saab ka, kui kogu päev sotsiaalne olla ei jaksa. Teenuseid võib kombineerida, näiteks nii, et ühel päeval käib koduhooldaja kliendi juures kodus, teise päeva veedab klient päevakeskuses.
Kõigile klientidele koostatakse koostöös hooldajaga tema lähedase võimetele ja eripärale vastav individuaalne tegevusplaan. On ju väga oluline lisaks tavapärasele hooldusele puudega inimest aktiviseerida, tema oskusi säilitada ja arendada, et tagada parem toimetulek.
Teenusele saamiseks võib minu poole pöörduda erivajadusega inimene ise või tema hooldaja. Tingimus on, et erivajadusega inimene on täisealine ja hoolduskoormusega isik on huvitatud tööalase tegevuse leidmisest või jätkamisest. Korraga saame teenust pakkuda umbes viieteistkümnele inimesele, igale neist kuus kuud.
Koduhooldusteenuse saajate arv sõltub klientide elukohast ja sellest, kui hea logistikaplaani me suudame välja mõelda. Me ei saa teenusele võtta inimest, kelle koduhoolduse vajadus on püsivalt suurem kui 48 tundi kuus. Päevakeskusesse saabumiseks ja sealt lahkumiseks hakkame koostööd tegema Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu käivitatud sotsiaaltranspordi projektiga. Väga oluline on, et teenused on kliendile tasuta. Maksta tuleb vaid juhul, kui päevakeskuses soovitakse süüa.