/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2018/02/22/7613913t1h1f7c.jpg)
Haavamassitootja Estonian Cell plaanib elektri suurtarbijate aktsiisisoodustuse seaduse vastuvõtmise korral alustada 17 miljoni euro suurust investeeringuteprogrammi.
Estonian Cell plaanib 17 miljoni euro suurust investeeringut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Energiaintensiivse tööstuse vaatevinklist on tegemist vaieldamatult positiivse sammuga. Nimelt maksame reguleeritud energiamaksude ja võrgutasude tõttu igal aastal 4–6 miljonit eurot rohkem, võrreldes sama tarbimismahuga tehasega Soomes, Rootsis, Saksamaal või Austrias. Mõju on rahaliselt suur, kuna Estonian Cell tarbib ligikaudu 2,5 protsenti kogu Eestis kasutatavast elektrist,” ütles Estonian Celli juhatuse liige Siiri Lahe.
Elektriaktsiis on Lahe sõnul üks kolmest konkurentsivõimet mõjutavast tegurist taastuvenergia tasu ja võrgutasu kõrval. “Aktsiisile soodusmäära kehtestamine on loodetavasti esimene märgiline samm energiamaksude alandamiseks. Tänase tehase kõrvale teise tehase rajamiseks oleks vaja astmelist muudatust kõigis kolmes komponendis,” märkis ta.
“Loodame, et elektriaktsiisi soodusmäära eelnõu saab lähikuudel ka riigikogu heakskiidu. Sellest sõltub meie omaniku otsus alustada väiksemat tehases väljatöötatud investeeringuteprogrammi, mille kogumaksumus on enam kui 17 miljonit eurot,” lisas Lahe. Investeeringuteprogrammiga on ettevõte valmis alustama juba käesoleval aastal.
Lahe sõnul eeldavad täiendavad kasvuinvesteeringud suuremat ja astmelist muudatust energiamaksudes. “Kaugemasse tulevikku suunatult on meil arutelul olnud nii täiendavate tootmismahu pudelikaelte likvideerimine olemasolevas tehases kui ka teise liini ehk tehase rajamine olemasoleva kõrvale,” märkis ta.
“Kuna viimane investeering oleks miljonites kolmekohalise numbriga, siis eeldab see tänasest suuremat õiguskindlust, aga ka oluliselt madalamaid energiamakse konkurentsivõimelise hinnaga tootmise tagamiseks. Energiamaksude mõju on eriti oluline energiaintensiivsele eksportivale tööstusele. Nimelt ei maksa maailmaturul keegi Eesti toote eest seetõttu rohkem, et omahind reguleeritud komponentide võrra konkurentidest kõrgem on,” ütles Lahe.
Teema puhul on Lahe sõnul tähelepanuväärne, et Eestis on alates elektri- ja gaasiaktsiisi kehtestamise hetkest olnud täielikud maksuvabastused teatud energiaintensiivsetele tööstusharudele. Soodusaktsiisi määr on EL-i direktiivi soovitusi järgiv loogiline samm ka muude sektorite energiaintensiivsete tööstuste konkurentsivõime tagamiseks rahvusvahelistel turgudel.
Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks seadusemuudatused, millega vähendatakse energiaintensiivsete tööstusettevõtete elektriaktsiisi määra 90-protsendiliselt ehk praeguselt 4,47 eurolt 0,5 eurole megavatttunni eest. Seadus jõustuks riigikogu vastu võtmisel 2019. aasta 1. jaanuaril. Ettevõtted, millele väljastatakse soodusaktsiisi kasutamise luba 2019. aasta jooksul, saavad taotleda 2018. aasta tarbimise eest osalist aktsiisitagastust.