/nginx/o/2016/02/26/5097833t1hae27.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/16/7487561t1hffb9.jpg)
1. märtsil lõppenud hundijahihooajal kütiti üle Eesti 101 hunti lubatud 112-st. Lisaks kütiti mullu kahjustuste vältimiseks kolm hunti eriloaga väljaspool jahiaega.
Lääne-Virumaal kütiti lõppenud jahihooajal neli hunti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lääne-Virumaal tabasid jahimehed neli võsavillemit, niipalju oli väljastatud lube ka nende küttimiseks.
„Jaht oli suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse ning vähem suurematel loodusmaastikel asuvatele hundikarjadele. Selliselt majandades saame tagada hundi asurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele,“ lausus keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko.
Küttimismaht määrati keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepaneku ja keskkonnaameti kogutud kiskjakahjustuste andmete põhjal. Lisaks arvestati maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise kohta.
Enim ehk 15 hunti kütiti rohkete kiskjakahjudega silma paistnud Võrumaal ja Läänemaal. Seevastu kahjustustest puutumatusse Ida-Viru maakonda limiiti ei määratud ning ühtegi hunti seal ei kütitud.