iDeal kampaania

Uurimise all on ka HKScani omanikud

Teet Soorm (vasakul) ja Mati Tuvi on saanud kahtlustuse tööandjalt suure summa omastamises ning rahapesus. Pilt on tehtud eelmise aasta detsembris.

FOTO: Sander Ilvest

Kui seni on olnud teada, et prokuratuur on käivitanud kriminaaluurimise Rakvere lihakombinaadi eksjuhi Teet Soormi tegevuse suhtes, siis tegelikult on uurimise all ka ettevõtte omanikud, kirjutab Eesti Ekspress.

Detsembri lõpus alustas riigiprokurör Marek Vahing kontrolli, kas vastavad tõele HKScan Estonia endise juhatuse esimehe Teet Soormi väited hiigelsuure maksupettuse kohta. Soorm rääkis ülekuulamisel keskkriminaalpolitseis, et Soome emafirma viis Eestist välja erakordselt kopsakaid summasid. Mitte miljoneid, vaid kümneid miljoneid eurosid. See oli aastatepikkune tegevus. Ja maksud jäid maksmata.

"Kahtlustust kellelegi esitatud ei ole," ütles prokuratuuri pressiesindaja Harry Tuul Eesti Ekspressile.

Lihakombinaadi soomlastest juhid pole uue uurimise kohta teinud ühtegi avaldust. Võimalik, et nad ei teagi sellest. Ja kui teavadki, siis ei tuleks sellised avaldused kasuks firma mainele.

HKScan on avalik ettevõte, tema aktsiatega kaubeldakse Helsingi börsil. Halvad uudised mõjutavad aktsia hinda ja seetõttu pelgavad börsifirmad niisuguseid kriminaaluurimisi. Küll aga lahkus äsja ametist Soome emafirma finantsjuht Tuomo Valkonen. Tema viimane tööpäev oli möödunud nädalal.

Soormi järel HKScani Eesti haru juhiks nimetatud Anne Mere tunnistas, et maksuamet tunneb tõesti HKScani tegemiste vastu huvi, viimase kirja maksuametist sai ta eelmisel nädalal. Mere ütleb aga, et ei tea prokurör Vahingu uurimisest midagi, kuigi peaks ju asjaga kursis olema.

Eesti riik nõuab ettevõtetelt tulumaksu tasumist vaid siis, kui kasum dividendidena välja makstakse. HKScan ei võtnud Eestist kordagi dividende, aga sai siit miljoneid eurosid mängleva kergusega. Ja maksuvabalt. Nipp oli ülilihtne ja selle avastamiseks ei pea omama siseinfot, piisab vaid aastaaruannete lugemisest, seal on kõik kenasti mustvalgel kirjas. Eesti kasum "laenati" emafirmale, kusjuures igal aastal "laenu" pikendati.

Näiteks 2010. aastal oli emaettevõtte võlg 9 miljonit eurot ja tagasimaksetähtajaks 2012. aasta lõpp. Aasta hiljem on laenujääk endiselt 9 miljonit eurot, aga tagasimakse tähtaeg 2013. aasta lõpp. Ja veel aasta hiljem ikka 9 miljonit eurot, kuid nüüd oli tärmin 2014. aasta lõpp, kirjutab Eesti Ekspress, lisades, et "iga vähegi mõtlev inimene mõistis, et sisuliselt oli kasum välja võetud ja selle pealt pidanuks tasuma tulumaksu. Aga seda ei makstud".

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles