Kõrvalised tegevused autoroolis on endiselt tõsine probleem

Toomas Herm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autoroolis olles tuleks tegelda juhtimisega.
Autoroolis olles tuleks tegelda juhtimisega. Foto: Panther Media / Scanpix / Andriy Popov

Eelmise aasta suvel toimunud küsitlusuuringu andmetel toimub Eestis iga päev kõrvaliste tegevuste tõttu keskmiselt viis liiklusõnnetust ning 72% juhtidest tunnistab, et on viimase 12 kuu jooksul sõidukiroolis mobiiltelefoni kasutanud.

Sel aastal on Eestis juhtunud juba üks hukkunuga liiklusõnnetus, mille üheks põhjuseks oli kõrvalised tegevused sõidu ajal. "Kõrvalised tegevused autoroolis tapavad ja jäävadki elusid võtma, kui inimesed endale aru ei anna, kui ohtlikud need on. Ei ole turvaline, kui sõidu ajal hakatakse näiteks akent puhastama, peegleid seadistama, plaati vahetama. Kui juht teeb roolis midagi muud, kui juhib sõidukit, siis ta paneb vabatahtlikult endale koti pähe ja sõidab pimesi," ütles politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.

Kõrvalised tegevused on riikliku liiklusohutusprogrammi üks prioriteetsetest teemadest. Inimeste teadlikkus kõrvaliste tegevuste ohtlikkusest autoroolis on küll paranenud, kuid roolimobiilikute hulk on jätkuvalt kõrge.

Maanteeameti tellitud uuringust selgus, et suur osa meie sõidukijuhtidest oskab enda arvates hinnata, millal on sõidukit juhtides ohutu telefoni kasutada. Reaalsuses tuleb siiski mõista: liikluses on kõrvalised tegevused ohtlikud, sest teaduslikult on tõestatud, et inimene ei suuda kaht tähelepanu nõudvat tegevust sooritada samal ajal ja veatult. Samas 86% inimestest on valmis kaassõitjana sekkuma ja paluma kõrvaliste tegevustega tegeleval sõidukijuhil keskenduda sõidule. Sõidukit juhtides tuleb keskenduda sajaprotsendiliselt liiklusele, sest kõrvalised tegevused autoroolis segavad juhti nii pildiliselt, käeliselt, tunnetuslikult kui heliliselt. "Näiteks sõnumit saates on juhi pilk teelt eemal keskmiselt viis sekundit. Sõiduk läbib maanteekiirusel selle ajaga 125 meetrit," selgitas maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Kerli Tallo. "Liikluses võib murdosa sekundi jooksul olukord muutuda – ees on ootamatu takistus, metsloom jookseb teele või eessõitja teeb äkkpidurduse.“

Kõrvaliste tegevuste ohtlikkusele peavad mõtlema kõik liiklejad. Liikluses on meil vaja kõiki meeli ning kõrvaklappidega muusikat kuulates või pilk telefonis ringi käies ei kuule ega näe me enda ümber toimuvat. Kuna jalakäijale ja jalgratturile on eriti ohtlikud sõidu- ja raudtee ületamine, tuleb enne veenduda teeületuse ohutuses. Maanteeameti liiklusohutuskampaania "Kui juhid, siis juhi" kestab 12. märtsist 9. aprillini. 5. aprillil toimub kolmandat korda mobiilivaba päev, mille eesmärk on kutsuda liiklejaid vähemalt sellel päeval liikluses mobiiltelefonist loobuma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles