Vaid napilt kolme kuu jagu uues ametis olnud kohalike omavalitsuste liidrid on usinalt päikese alla puhkusele põrutanud. Karjäärinõustaja väitel on see hea mõte, eraettevõtjad aga imestavad.
Uues ametis läheb ametnik kohe puhkusele. Poolt või vastu?
Lisaks Rakvere linnapea Marko Tormi kolmenädalasele Kuuba reisile ja abilinnapea Triin Vareki Tais puhkamisele on soojal maal akusid laadinud ka mitu vallavanemat.
Näiteks Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum puhkab Tais. Tema hinnangul on talvelõpupuhkus igati välja teenitud, sest ka enne uut ametit sai tööd rassitud. Pealegi on tal korraldatud nii, et kõik on tehtud ja asjad toimivad.
Kagu-Aasias puhkas veebruari keskpaigas kaks nädalat ka Tapa vallavanem Alari Kirt. “Olen selles ametis aastast 2009. Mul on võimalik saada täispuhkust,” lausus Kirt. Tema sõnutsi on elementaarne jaotada puhkust aasta jooksul nii, et pole vaja ära olla nädalate kaupa korraga.
Pidevale töösuhtele viitas ka kümme päeva veebruari lõpus Egiptuses puhanud Haljala vallavanem Leo Aadel. Tema puhkus oli planeeritud juba eelmise aasta maikuus. “Puhkasin viimati eelmise valitsemisperioodi ajal augustikuus,” märkis Aadel, kes plaanib uuesti aja maha võtta mais ja juulis.
Haridusküsimuste eest vastutava Rakvere abilinnapea Triin Vareki puhkus kattus Rakvere haridusspetsialisti Vilja Messeri korralise puhkusega, osaliselt ka linnapea Marko Tormi puhkusega. Messeri sõnul mingit vaakumit linnas haridusküsimustes sel ajal ei tekkinud. Ta kinnitas, et kui keegi oleks jäänud jänni, oleks olnud muid kanaleid, kust vastuseid saada.
Seaduse järgi on inimesel õigus puhkust saada peale kuut kuud töötamist, töötaja ning tööandja vastastikul kokkuleppel varem.
Ometi tunnistas endine Rakvere abilinnapea ja ärimees Rainer Miltop, et on kummastav, et tööle asudes minnakse kõigepealt puhkusele.
“Ma ei pea seda päris õigeks, sest järelikult oli sisseelamise aeg lühike,” märkis Miltop, kes meenutas, et kui tema alustas detsembris abilinnapeana, siis puhkas ta esimest korda alles augustis.
Aru Grupp AS-i juhatuse esimees Juhan Viise on sama meelt: “Juhtide edukuse tagamise seisukohalt on oluline roll sisseelamise ja uue meeskonna häälestamise perioodil, millest sõltub hilisem tegemiste kvaliteet ja tulemuslikkus.”
Ettevõtja märkis, et sõltuvalt organisatsioonist kulub selleks harilikult üks aastaring keskendunult töötamist.
Karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa sõnas aga, et mõnedel vallavanematel tõusis töökoormus ja koos sellega suurenes läbipõlemisoht.
“Mulle tundub loomulik, et on vaja aeg maha võtta, näha asju uues perspektiivis ja uuelt lehelt alustada,” lausus Saar-Veelmaa. Karjäärinõustaja ütles, et töömaailmas on klassikaliselt levinud eeldus, et kui keegi võidab mingi konkursi, siis ta tõestab ennast ja on seejärel puhkuse välja teeninud.
“See lähtekoht on muutunud. Uuem lähenemine ütleb, et inimese karjäär on tema järgi personaliseeritud. Ta ei pea töö pärast oma elustiili muutma ega peret või hobisid üle parda viskama,” nentis Saar-Veelmaa.
Kui äsja valitud tippjuht küsiks temalt nõu, kas peale tööle asumist kohe puhkusele minna, vastaks ta jaatavalt.
“Kui perspektiiv, mida koos looma hakatakse, on paigas ja puhkus oli varem plaanis, siis tuleks see pigem ära teha, et naasta uue tundega. Tihtipeale võib puhkus hästi mõjuda, see häälestab, hea mõte võib tulla ka jõudeajal võrkkiiges,” ütles Tiina Saar-Veelmaa, lisades, et seda kõike muidugi eeldusel, et meeskond on olemas ja asjad toimivad.
“Kui aga kodanikud tunnetavad, et mingid teemad on ripakile jäänud, siis on kommunikatsioonis või koostöökvaliteedis vajakajäämisi,” lisas nõustaja.