/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7438211t1h7161.jpg)
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluva riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi sõnul saab Eesti hümni kaitsta lipuseadusest muutes ning eraldi hümniseadust pole vaja
Pomerants: hümni kaitsmiseks piisab lipuseaduse muutmisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pomerantsi sõnul väärib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) hümniseaduse eelnõus arutelu üks punkt ja selle saab lahendada lipuseaduse muudatusega, mis ütleb ära kõik olulise, edastas IRL-i pressiesindaja. Tema sõnul lükkab põhiseaduskomisjon seega EKRE eelnõu tagasi ning teeb edaspidi ettepaneku muuta Eesti lipu seadust ja sõnastada see ümber selliselt, mis ütleb, mis on Eesti hümn ja kelle kirjutatud see on.
Pomerants tõi esile, et põhiseadus kehtestab riigi sümbolitena riigivärvid, riigilipu ja riigivapi ning riigilipu ja -vapiga seonduv on reguleeritud vastavates eriseadustes. Hümni ega ka muid rahvuse sümboleid lisaks riigilipule ja riigivapile ei ole põhiseaduses välja toodud, mis põhimõtteliselt ei välista nende reguleerimist seaduse või madalama õigusjõuga regulatsiooniga.
Põhiseaduskomisjoni esimees märkis, et praegu on Eesti hümn ühiskondliku kokkuleppe ehk tavaõiguse kohaselt "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", tema sõnul on aga täiesti mõttetu seadusega kirjeldada hümni kasutamisõigust ja viisi.
"Lükates tagasi EKRE hümniseaduse eelnõu, otsustas riigikogu põhiseaduskomisjon algatada Eesti lipu seaduse muutmise seaduse," sõnas Pomerants. Ta selgitas, et Eesti hümni on kehtivas õiguses seaduse tasandil nimetatud kahes seaduses - need on Eesti lipu seadus ja karistusseadustik. Seega on põhiseaduskomisjoni hinnangul sobiv koht lipuseadus, ja nii soovibki komisjon õigusselguse eesmärgil täiendada Eesti lipu seadust lisada viited hümni autoritele ning hümni pealkirjale.
Komisjoni ettepaneku kohaselt muudetakse Eesti lipu seaduse paragrahvi 3 lõiget 2 ja sõnastatakse järgmiselt: "Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Friedrich Paciuse „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ (sõnad Johann Voldemar Jannsen) kui Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ (sõnad Lydia Koidula) fragmendi baasil loodud signatuuri."