/nginx/o/2020/11/11/13469793t1hff6b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/29/7526421t1h3c3b.jpg)
SEB igaaastase ettevõtlusbaromeetri (Baltic Business Outlook) kohaselt on Ida- ja Lääne Virumaa ettevõtete ootused käibekasvude osas Eesti keskmisest tagasihoidlikumad.
SEB: Lääne-Virumaa ettevõtted on agarad investeerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Algavaks aastaks ennustavad märkimisväärset käibekasvu vaid seitse protsenti Ida- ja Lääne Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtetest (VKE-dest) ning koguni 36 protsenti kardavad käivete kukkumist. Sellest hoolimata on Lääne-Virumaa ettevõtted keskmisest agaramad investeerima.
Kui üldjoontes on Eesti VKE-d optimistlikud ning märkimisväärsed ehk enam kui 15-protsendilist käibekasvu ennustab 13 protsenti ettevõtetest, siis Ida- ja Lääne-Virumaa ettevõtted on märksa pessimistlikumad.
Hoolimata mõningasest pessimismist käibekasvude asjus, planeerib pea kolmandik (29 protsenti) Ida-Viru ettevõtetest käesoleval aastal laieneda olemasolevatel või avastada uusi eksporditurgusid ning sellega paigutub maakondade lõikes Ida-Virumaa Harjumaa järel teisele kohale. Kõige atraktiivsema ekspordituruna näevad Ida-Viru ettevõtted Baltikumi ja Skandinaaviat. Lääne-Virumaa ettevõtted pole seevastu üldse agarad oma toodangut ja teenuseid eksportima – vaid kaks protsenti mõtleb alanud aastal välisturgudel laienemisest.
Investeerimisplaanides on Ida-Virumaa ettevõtted olnud läbi aastate stabiilsed ning üle 30 000 euro küündivaid investeeringuid plaanib 13 protsenti ettevõtetest, mis jääb küll pisut alla Eesti keskmisele (14 protsenti). Lääne-Virumaa ettevõtted on investeerimisel seevastu keskmisest aktiivsemad ning 16 protsenti ettevõtetest, peamiselt logistika- ja tööstussektoris, planeerivad alanud aastal suuremaid investeeringuid.
Üha enam soovivad Eesti ettevõtted palgata uut tööjõudu: alanud aastal näeb 19 protsenti ettevõtetest vajadust uute inimeste järele. Kasvavas trendis on ka huvi välistööjõu kaasamise vastu, mis on eriti aktuaalne Ida-Virumaal.
Eesti keskmisest enam, pea kümnendik Ida-Virumaa ettevõtteid, planeerib töötajate arvu vähendamist, samas kui Lääne-Virumaa ettevõtetest peab töötajate vähendamist vajalikuks vaid neli protsenti.
Tõsiasi on see, et võrdluses teiste maakondadega on Ida- ja Lääne Virumaa ettevõtted pigem passiivsed innovatsiooni osas. Üleriigiliselt on innovatsiooni planeerivate ettevõtete arv kasvanud aastaga 63-lt protsendilt 70-le, kuid Ida- ja Lääne-Virumaa VKE-d jäävad Eesti keskmisele alla.
Sealjuures vaid 53 protsenti Lääne-Virumaa ettevõtetest planeerib oma toodete või teenuste arendamist või ärimudeli ümbervaatamist, millega ollakse maakondade lõikes viimasel kohal. Vaid 40 protsenti Ida- ja Lääne-Virumaa ettevõtetest peab oluliseks digitaliseerimist.
Kokkuvõtet SEB Grupi korraldatud uuringust, mis käsitleb väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) ootusi majandusaastaks 2018, saab lugeda siit.