Valitsus toetas riigimajade loomist üle Eesti

Margus Martin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Stenbocki maja.
Stenbocki maja. Foto: Sander Ilvest

Valitsus toetas riigimajade loomist maakondadesse, et parandada riigiteenuste kättesaadavust ning säästa kinnisvarakuludes. Lisaks hakkavad neis hoonetes paiknema riigitöötajate kaugtöökeskkonnad.

Rahandusministeeriumis koostatud kontseptsiooni alusel luuakse riigimajad kõikidesse maakondadesse, v.a Tallinn ja Tartu. Need hakkavad asuma maakonnakeskustes, kus osutatakse otseseid avalikke teenuseid ning kus paikneb koos mitu riigiasutust.

Riigihalduse minister Jaak Aab tõdes, et mida rohkem kasutatakse e-teenuseid ja väheneb vajadus otsekontaktide järele, seda paindlikumalt ja targemalt tuleb riigiteenuseid pakkuda. "Viime sarnased teenused ühte asukohta, et neid saaks korraga ja kiirelt kätte," ütles Aab. "Ühelt poolt vähendab see inimeste ja ettevõtjate ajakulu ning lihtsustab teenuse tarbimist, teisalt soodustame asutustevahelist koostööd. Lisaks hoiame kokku kinnisvarakuludes."

Riigimajade loomisel eelistatakse võimalusel valdkondlikke kooslusi, kus saaks ühest kohast ja koordineeritult pakkuda  sise- ja liiklusturvalisuse, töö ja heaolu, põllumajandus- ja keskkonna valdkonna teenuseid. Lisaks nende valdkondade töötajatele saavad riigimajades paikneda ka teiste riigiasutuste töötajad ning omavalitsuste maakondlike organisatsoonide ja liitude ning omavalitsuste asutuste töötajad, näiteks sotsiaaltöötajad.

"Arvestame kindlasti vastava piirkonna eripära ning praegust teenuste pakkumise ja kinnisvara olukorda. Näiteks Raplasse saaks luua ühe riigimaja koos peamiste teenustega, samas Rakveres tuleks luua pigem valdkondlikke riigimaju. Tegime eelnevalt põhjaliku analüüsi ja võib julgelt öelda, et ka omavalitsustes oodatakse plaanide realiseerumist. Ootused teenusepakkumise korrastamisele on suured," lisas Aab.

Kaugtöökohad riigimajades hakkavad pakkuma eelkõige ajutist töötamise võimalust. Näiteks kui töötaja põhitöökoht asub Tallinnas ja töö iseloom seda võimaldab, saab töötaja töötada aeg-ajalt maakonna riigimajas, kus on loodud töökoht koos turvalise andmesideühendusega.

Nõudluse korral on tulevikus võimalik luua riigimajadesse ka püsivaid kaugtöökohti. Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on ette valmistamas kaugtöökohtade pilootprojekti Raplas, Paides ja Haapsalus, mis annab sisendi mugavamate kaugtöökeskkondade loomiseks igas maakonnas.

Riigimajade loomiseks vajalikud kinnisvarakasutuse ümberkorraldamise ettepanekud valmisid koostöös RKAS-iga. Investeerides riigimajadeks valitud hoonetesse, on võimalik riigile kuuluvaid büroopindasid kasutada tõhusamalt ning luua parem töö- ja teeninduskeskkond. Riigiasutuste pinnakasutus maakondades väheneb ligi veerandi võrra ning samuti väheneb tühjalt seisvate ruumide hulk.

Kui riik kasutab oma tegevuseks vähem büroopinda, siis väheneb ka riigi investeeringu- ja majandamiskulu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles