Politsei: jääle minnes tuleb olla väga ettevaatlik

Jää. Foto: Madis Sinivee

Sulailm muudab veekogude jää hapraks, mistõttu tuleb enne jääle minekut olukorda tõsiselt kaaluda, kahtluse korral tuleks aga jääle minemisest loobuda, rõhutab politsei- ja piirivalveamet (PPA).

Eelmise nädala lõpus PPA merevalvekeskusesse laekunud teated näitasid, et päikeselised talvepäevad on inimesed jääle meelitanud. "Vahepealsetest külmadest hoolimata on jääl liikumine alati riskantne ning seetõttu tuleb seda alati eelnevalt kaaluda, ka siis, kui jääolud on head," ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla. 

Kui jää olukorda hinnates tekivad kahtlused, tuleb jääle minekust loobuda. "Näiteid vahejuhtumitest saab tuua eelmisest nädalast. Saime teateid läbi järvejää vajunud sõiduautodest ja merevalvekeskusele anti teada üksinda jää peal liikuvatest lastest," rääkis Kohtla.

Laupäeva õhtul laekus info kahest merejääl uisutanud inimesest, kes ei olnud pimedaks tagasi pöördunud. "Meie jaoks tähendas see kohest merepäästeüksuse ja päästekopteri alarmeerimist – pimedus ja öised madalad temperatuurid tähendasid, et kadunud inimesed tuli kiirelt leida. Õnneks jõudsid mehed iseseisvalt randa ning nendega oli kõik korras."

Jää kandevõime ei sõltu vaid jää paksusest. Tegureid, mis seda mõjutavad, on palju, alates ilmastikust kuni veealuste mõjuriteni välja. Kohtla sõnul hakkab kevadel jääd lagundama intensiivne päikesekiirgus, lisaks mõjutavad lagunemist ümbritseva maapinna soojusjuhtivus ja jää all voolavad sulaveeojad.

"Jääolusid mõjutab ka tuul, mis soodsatel tingimustel jää rannikust eemale kannab, ning tekivad lahtise vee alad. Kevadel on jää peal tihti näha veelompe – vesi võib jääle sattuda erinevalt, näiteks soojeneva ilmaga vee hulk jää all suureneb ning sellega surutakse jääkaant üles, see murdub ning vesi tungib jää pinnale. Samuti tekivad lombid lume sulades, kui vesi hakkab soojenema ning sulamist kiirendama," lausus Kohtla.   

Tema sõnul peab jääle mineja veenduma, et jää teda kannab, ning arvestama, et kevadine jää pole kunagi ohutu. "Võta kaasa ohutusvarustus – jäänaasklid, vile, ujuvusvahend, aga ka laetud ja veekindlas kotis mobiiltelefon. Anna lähedastele teada, millal ja kus sa jääle lähed ning kunas naased. Üksinda liikumist tuleks vältida. Kui midagi peaks juhtuma, eriti külmemal aastaajal, on aeg kriitilise tähtsusega. Seetõttu on tähtis, et päästetöödel keskendutaks koheselt õigele piirkonnale," selgitas Kohtla.   

Inimese raskust kannab vähemalt 10 sentimeetri paksune jää, mootorsaani või ATV-d kannab umbes 15 ja autot vähemalt 22 sentimeetrit paks jää. Jää paksus on vaid üks faktor, mis määrab selle tugevuse – kindlasti peab arvestama ka ilma, vee sügavuse, veekogu suuruse ja takistustega. 

Värske jää on üldjuhul tugevam kui vana jää, kerge tuul soodustab ja kiirendab külmumist, samas kui tugevad tuuled aeglustavad jäätumist. Taimestik ja kivid aeglustavad jäätumisprotsessi. Jää paksus võib veekogu piires oluliselt erineda – jää on üldjuhul ebaühtlane. 

Ohtlikud on kohad, kus on voolav vesi, aga ka sildade alused, madalikud, paksu lumega kaetud kohad, postide, kivide, vette kukkunud puude võrade, kõrkjate ümbrused, praod ja üleujutatud jää. Jää võib muutuda ohtlikuks, kui sellel on palju inimesi, see on päikselises piirkonnas või laevatee läheduses. 

Jää muudab soojemaks ja nõrgemaks lumi, mis toimib isolaatorina. Oluliselt nõrgestab jääd veetaseme kõikumine, mis võib ka kiirendada jää lagunemisprotsessi.