/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/19/6564405t1h7dd2.jpg)
Loomatauditõrje komisjoni hinnangul on sigade Aafrika katku leviku piiramiseks vaja igasse jahiseltsi luua kohad, kus loomi oleks võimalik kõiki bioohutusnõudeid järgides nülgida.
Komisjon soovitab jahiseltsidesse luua korralikud nülgimiskohad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval kogunenud riikliku loomatauditõrje komisjoni istungi põhiteemaks oli sigade Aafrika katku (SAK) tõkestamise võimalused, edastas veterinaar- ja toiduamet. Taud on metssigade seas endiselt laialt levinud ega näita hääbumise märke. Nii on tänavu 15. märtsi seisuga Eestis uuritud 2691 metssiga, kellest 170 olid SAK-positiivsed.
Komisjon otsustas, et metsas taudi leviku piiramiseks on muuhulgas vaja igasse jahiseltsi luua korralikud kütitud ulukite esmakäitlemise kohad, kus kõiki bioohutusnõudeid järgides oleks võimalik loomi nülgida.
"Meil on kavas märtsikuus üle kontrollida ja veel kord kaardistada olukord kõikides farmides ja siin on võtmeküsimuseks eeskätt iga loomapidaja enda vastutustundlik tegevus bioohutusalaste nõuete täitmisel. Loomataudide leviku tõkestamisel ja selle tagamisel, et taudid ei jõuaks farmidesse, on tähtis ka veterinaarteenistuse koostöö jahimeestega," ütles veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste. Tema sõnul on ameti koostöö 353 jahiseltsiga kulgenud ladusalt.
Taudi leviku piiramisel on endiselt ülioluline surnud metssigadest teavitamine ning neilt proovide kogumine. "Koostöö jahimeeste ning veterinaarametnike vahel on meil üks Euroopa paremaid, oleme käinud oma kogemusi jagamas ka Tšehhi ja Soome jahimeestele," ütles Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts.
Loomatauditõrje komisjonis otsustati ühiselt, et ulukite esmakäitlemise kohad vajavad lisainvesteeringuid.
Kõik loomapidajad peavad katku levikut igati tõkestama ning rangelt täitma bioohutuse alaseid nõudeid. Nii kodumajapidamistes kui suuremates seafarmides tuleb välistada sigade kokkupuude teiste koduloomade, metssigade ning võimalike saastunud materjalide, sealhulgas söödaga. Jahil käinud inimene ei tohi minna seakasvatusse vähemalt 48 tunni jooksul pärast jahti. Inimestele sigade Aafrika katk ohtlik ei ole, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda.
Seakatku viiruse kontsentratsiooni vähendamiseks looduses tuleb jätkata metssigade arvukuse vähendamise ja hukkunud metssigade korjuste nõuetekohase kõrvaldamisega. Uue jahiaasta eesmärgiks on metssigade asustustiheduse viimine tasemele alla ühe isendi 1000 hektari jahimaa kohta. Metsas peab katku nakatunud searümba viima spetsiaalsesse konteinerisse, mis saadetakse loomsete jäätmete käitlemise tehasesse. Veterinaar- ja toiduamet on soetanud ja andnud jahiseltside käsutusse 96 konteinerit ja 60 külmkambrit. Külmkambrid on mõeldud kütitud metssigade hoiustamiseks kuni seakatku uuringu vastuste saabumiseni. Katkudiagnoosiga metssea rümp tuleb hävitada AS-i Vireen käitlemistehases.
Amet jätkab üle-eelmisel aastal alustatud teabepäevadega jahimeestele ja loomakasvatajatele ning info jagamisega taudide kohta meediakanalites.
Komisjon arutas ka veiseid ohustavate loomataudide, eelkõige suu- ja sõrataudi võimalikku ohtu meie loomakasvatussektorile. Lähiaastatel tuleks oluliselt tõsta veisefarmerite teadmisi bioohutusnõuetest ja nende nõuete täitmise vajalikkusest.
"Veterinaar- ja toiduamet hakkab lähiajal rohkem tähelepanu pöörama veiseid ohustavatele loomataudidele. Suu- ja sõrataud levib praegu küll Lähis-Idas, Aasias ja Aafrikas, kuid me peame valmis olema juhuks, kui see taud peaks kunagi Eestisse jõudma. Iga farmer vastutab oma loomade heaolu ning tervise eest ja me peame koostöös tegema ühise plaani, kuidas veiseid taudide eest kõige paremini kaitsta," ütles ameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup.
Soome on hiljuti jõudnud hirvlaste haigus – hirvlaste kurtumus ehk kurnatustõbi. Veterinaar- ja toiduamet on tegelenud juba selle aasta algusest alates kolm aastat kestva seirega. Uuritakse farmides ja looduses elavaid hirvlasi – põtru, hirvi ja metskitsi. Hirvlastelt ajuproovide võtmisel on taas oluline koostöö jahimeeste ning veterinaar- ja toiduameti vahel.
Riiklik loomatauditõrje komisjon moodustati 2014. aastal peale sigade Aafrika katku diagnoosimist metssigadel Põhja-Lätis. Komisjoni kuuluvad veterinaar- ja toiduameti, veterinaar- ja toidulaboratooriumi, keskkonnaameti, politsei- ja piirvalveameti ning päästeameti esindajad. Komisjoni töösse on kaasatud ka keskkonnaministeeriumi ja Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad.