Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2018/03/23/7715737t1he9c8.jpg)
Rakvere EMO pole maakonnahaiglate mõistes tavaline, vaid suurem – meie abi vajavad ka maakonna ääremaa inimesed. “Meil on teeninduspiirkond suur ja patsientuur laiem. Ometi on haigekassa lepingud sellised, et saame ravile võtta kõige haigema inimese,” ütleb Aile Kaasik.
Tegelikkuses tähendab see, et EMO-sse võetakse kõik patsiendid ja antakse ravi seni, kuni nad suunatakse kas koju või kõrgemasse etappi. “Töötame nagu Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH – toim.) EMO,” sõnab Kaasik.
Kõrgemasse etappi ehk PERH-i ja Tartu ülikooli kliinikumi viis Rakverest eelmisel aastal reanimobiil inimesi vähemalt korra päevas. Tihti juhtub ka nii, et kui haigega liigutakse Ida-Virumaalt Tallinnasse, põigatakse patsiendi stabiliseerimiseks Rakveresse. “Paneme kaasa vajalikud vahendid ja vere. See on meie kulul,” sõnab Kaasik. Eelmisel aastal oli Rakvere EMO struktuurne miinus 321 000 eurot.