/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
/nginx/o/2018/03/27/7729585t1h0748.jpg)
Alates märtsist küsitletakse üle Eesti 1000 täiskasvanut ja 1000 kooliõpilast, et välja selgitada, milline on Eestis inimeste teadlikkus lapse õigustest.
Uuritakse teadlikkust lapse õigustest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praxise analüütiku Helen Biini sõnul korraldatakse nii ulatuslikku lapse õigusi ja laste elu eri tahke käsitlevat uuringut Eestis teist korda. Kui 2012. aastal oli tähelepanu peamiselt laste kaasamisega seotud küsimustel, siis nüüdse uuringu keskpunktis on suuresti laste suhted kodus, koolis ja ühiskonnas laiemalt.
"Näiteks annab uuring meile infot selle kohta, kui palju lapsed ja vanemad omavahel suhtlevad, mida nad koos teevad ja kui rahul nad selle korraldusega on. See on eriti oluline ja huvitav olukorras, kus laste ja vanemate omavahelist igapäevast suhtlust vahendavad ja kohati asendavad nutiseadmed ja tehnika," rääkis Biin.
Teine fookusteema, millele seire keskendub, on abi vajava lapse märkamine - mida inimesed teeksid või on teinud, kui märkavad last, kes on ilmselgelt hädas või hooletusse jäetud.
Helen Biini sõnul tõi 2012. aasta uuring välja, et sageli ei oska täiskasvanud võtta seisukohta, kas võõras laps vajab abi, ega tea, et abi vajavast lapsest teatamine näiteks lastekaitsetöötajale või politseile on iga inimese kohustus.
„Vaid pooled täiskasvanud elanikkonnast olid 2012. aasta küsitlustulemuste järgi täiesti nõus, et iga kodaniku kohustus on abi vajavast lapsest märku anda. Tänavune laste õiguste uuring peaks näitama, kas täiskasvanute teadlikkus on paranenud ja mida saaks teha selleks, et hädas olevad lapsed ei jääks ühiskonnas nähtamatuks,“ selgitas Biin.
Sotsiaalministeeriumi perepoliitika juhi Pirjo Turki sõnul on lapse õiguste ja vanemluse regulaarne seire vajalik, et kujundada lastekaitsesüsteemi ning laste- ja perepoliitikat.
Uuring on unikaalne, sest võtab vaatluse alla nii täiskasvanute kui ka laste vaatepunktid, nende teadlikkuse, hoiakud ja kogemused. „Kuna küsitlemine toimub 4.-11. klassi laste seas koolides üle Eesti, on küsitlustöö õnnestumiseks väga tähtis, et koolid, kus küsitlusi läbi viiakse, leiaksid võimaluse ja aja, et lapsed saaksid küsimustikke täita. Lapse õiguste uuring annab meile väärtuslikku teavet, mida tähendab olla laps 2018. aastal Eestis. Oleme kõigi küsitluse valimisse sattunud täiskasvanute ja laste panuse eest väga tänulikud, sest kokkuvõttes aitavad nende vastused muuta meil Eesti ühiskonda pere- ja lapsesõbralikumaks," rääkis Turki.
Uuringu korraldab Praxis sotsiaalministeeriumi tellimusel.