Riigigümnaasiumi planeeringust

Marko Torm. Foto: AFP / Scanpix

Käesolev artikkel käsitleb laiemalt Virumaa Teataja veergudel elavat arutelu tekitanud riigigümnaasiumi temaatikat.

Pöördumises olev väide “Praeguseks on selgunud, et riigigümnaasiumi kavandamine ringteele on põhinenud kas otseselt valedel või siis tänaseks kehtetuks muutunud eeldustel” on lugejaid eksitav. Muinsuskaitse ei keela riigigümnaasiumi rajamist ajaloolise koolimaja baasile aadressil Vabaduse 1. Võime eeldada, et muinsuskaitse seab piirangud.

Samuti ei pea paika väide, nagu oleks “muinsuskaitseamet linna esindajatega kohtudes avaldanud tungivat poolehoidu sellele, et Rakvere gümnaasium arendataks riigigümnaasiumiks”, kuna ametlikku kohtumist muinsuskaitse esindajatega antud küsimuses pole linnal aset leidnud ja sellekohast muinsuskaitseameti seisukohta linna esindajatel pole.

Võimaliku kooliga seotud parklaehituse kohta käiv väide “me ehitame ennast ju vaeseks” ei ole asjakohane, kuna parkimisprobleem linnas vajab igal juhul lahendamist. Arvo Pärdi nimelise kontserdimaja ja sellega kaasneva parkla ehitamine lahendab selle väljakutse vaid osaliselt.

Põhikoolivõrgu korrastamine seab linnale ülesande korrastada kõiki linna koolimaju ja muuta ruumiplaneeringuid, eelkõige lähtuvalt kaasava hariduse põhimõttest ja uuest õpikäsitusest.

Kui riigigümnaasium tuleb praeguse Rakvere gümnaasiumi hoonesse, siis peavad Rakvere gümnaasiumi 6.–9. klassi õpilased liikuma teistesse Rakvere linnas asuvatesse õppehoonetesse. Paraku ei mahuta olemasolevad pinnad kõiki põhikooli õpilasi ja põhikooliõpilaste tarvis jääks linnas ruutmeetreid puudu umbes 2200 ruutmeetri ulatuses. Vajalikus mahus juurdeehituse peab sellisel juhul katma linn oma eelarvest. Arvestusliku ruutmeetri ehitushinnaga 1500 eurot saame teha ise lihtsaid kalkulatsioone. Uue, linnapilti rikastava õppehoone ehitamisel kaetakse kulud Euroopa tõukefondide toel.

Kui luua riigigümnaasiumi praegusesse Rakvere gümnaasiumi Vabaduse tänava Alar Kotli projekteeritud hoonesse, ei mahu sinna ära ka kõik gümnaasiumiastme õpilased. Nõukogude ajal ehitatud hoone tuleks tõenäoliselt lammutada ning ehitada uus, suurem juurdeehitus.

Rakvere linnavolikogu peab hiljemalt käesoleva aasta augusti lõpuks langetama otsuse loodava riigigümnaasiumi asukoha suhtes. Mida kaugemale otsuse tegemine nihkub, seda suuremaks muutub tõenäosus, et Rakvere linn jääb ilma riigigümnaasiumita ja võimaluseta pakkuda oma lastele tänapäeva nõuetele vastavat uuenduslikku õpikeskkonda koos infotehnoloogiliste abivahendite, võimaluste, auditooriumitega ja kõrgkooliks ettevalmistavate enamate valikainete ning õpisuundadega. Seda rahastust ei ole meile keegi garanteerinud. Mida enam me vaidleme ja külvame isekeskis segadust, seda ebakindlamaks muutub paratamatult poliitilistes otsustes keskvalitsus. Vaidlus kooli asukoha üle ei võimalda minna sisuliselt edasi ka põhikoolivõrgu korrastamise ja parima põhikoolihariduse korraldamisega, mis on kohaliku omavalitsuse ehk linna üks põhiülesandeid.

Kui Rakvere annab praeguse Kotli hoone riigile, loobub linn ka kinnistust, mille tulemusel ei saa ehitada sinna planeeritud töö- ja tehnoloogiaõpetuse maja, mille asukoht pidi olema õpilastele mugavalt linna keskel. Seega ei saa linn luua oma õpilaste tarbeks nüüdisaegsemat õpikeskkonda.

Ka ajalises mõttes toob riigigümnaasiumi ehitamine Alar Kotli majja vähemalt ühe-kahe õppeaasta vältel ebamugavusi õpilastele (ja õpetajaile), kuna lähim gümnaasiumitaseme õpet pakkuv kool asub Vinni-Pajustis. On positiivne, et Rakvere gümnaasiumi õpilasesindus on avaldanud arvamust ja valmisolekut kannatada protsessi vältel ebamugavusi, kuid praegu ei ole ka laiemalt arutletud nendega kaasnevate transpordikulude üle, mis jääks linna kanda, kuna tuleb tagada õpilaste transport eelpool viidatud ühe-kahe õppeaasta vältel.

Perspektiivis muudab tänapäevane õpikeskkond riigigümnaasiumis ja uus õppehoone Rakvere linna atraktiivsemaks valikuvõimaluseks nii potentsiaalsete uutele õpilastele, õpetajatele kui ka lastevanematele.

Kartus, et linna tekib kasutuseta, tühjalt seisvaid hooneid, on asjatu. Praegu ei ole ka Tallinna tänava õppehoone puhul otsuseid, millele uuele hoonele vastandujad võiksid tugineda. Puudub otsus, et Tallinna ülikooli Rakvere kolledž sinna hoonesse ei tule. Seoses Arvo Pärdi nimelise kontserdimaja ehitusega on tarvis ümber paigutada nii uut vormi leidev avatud noortekeskus kui ka linna maadlushuvilised. Uusi ruume on tarvis ka Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojal. Paremaid lahendusi seltsitegevuseks ootavad linna eakate ühingud. Lisaks näeb linn täiendavat võimalust uute teenuste pakkumiseks koostöös kolmanda sektoriga (linnal puudub praegu dementsete päevahoid). Kõiki eelpool nimetatud organisatsioone vaevab praegu ruumikitsikus või sobilike ruumide puudumine. Lahendamata on ka mittestatsionaarse õppevormi tulevik (Rakvere täiskasvanute gümnaasium tegutseb pikemat perioodi üüripinnal). Välistada ei saa ka hoone müüki erasektorile, kui sellega tekib linnaruumi uut väärtust. Kõiki neid otsuseid saab langetada alles pärast riigigümnaasiumi ehitamiseks vajalikke otsuseid ning selle pinnalt tehtavat ruumilahenduste analüüsi.

Mõistame, et tegemist ei ole lihtsa otsusega, kuna riigigümnaasiumi loomine puudutab otse või kaude pea kõiki elanikke ja uus koolihoone jääb Rakvere linnapilti järgmisteks sadadeks aastateks. Praeguks on avalikkusele detailplaneeringu eskiisi tutvustatud. Kõiki teadaolevaid ja projektiga seotud aspekte on huvilistele tutvustatud. Volikogu komisjonid ja koolide eestvedajad on kohusetundlikult teinud oma tööd. Kõikidele huvitatutele on tagatud juurdepääs informatsioonile ja osavõtt komisjonide tööst. Järgmine samm on planeeringu vastuvõtmine Rakvere linnavolikogus.

Kehtiv üldplaneering lubab Rakvere linnal hoonestada ajaloomälestise (teises maailmasõjas hukkunute ühishaua) L. Koidula tänava äärset ala, mis niikuinii lõikaks läbi vaate Alar Kotli koolimajast Kastani puiesteele. See ruumistruktuur, mis pärineb 1930. aastatest, ei ole linna üldplaneeringusse sisse kirjutatud.

Linna üldplaneeringuga on määratud põhivaatekoridorid ja riigigümnaasiumi asukoha puhul on detailplaneeringus arvestatud vaatekoridoridega. Neid ei ole linn välja mõelnud. Üldplaneeringuga kehtestatud vaatekoridorid on kinnitatud koostöös muinsuskaitseametiga.

Mure liikluskorralduse ümbertegemise pärast seoses uue hoone rajamisega on mõistetav, kuid esmane liiklusuuring kinnitab, et liigselt muretsema ei peaks. Vajaduse tekkides saab luua uue läbimurde – vabadussamba ja teises maailmasõjas hukkunute ühishaua vaheline läbimurre ei nõua detailplaneeringu tegemist, seda saab projekteerida ning ehitada.

Kurvastav on lugeda, et ei usuta, et arhitektuurilises mõttes on võimalik luua uut, moodsat ja linnapilti rikastavat head arhitektuuri (näiteks multifunktsionaalne nüüdisaegne väljak).

Kui räägime arhitekt Kotli maja säilimisest, siis kas ei säili see paremini, kui selle ümber on korrastatud linnakeskkond, uus kaunis väljak? Praegu on kõik idee tasandil, konkreetne projektilahendus puudub, aga see ei välista erinevaid võimalusi. Linn on pidevas arengus, olles orgaaniline keskkond. Meie eesmärk on Rakvere linna keskosa tihendada, tuua siia elu ning olla igas mõttes tõhusam. Üleskutse “Linnasüda tuksuma” on eelnevate valimistsüklite jooksul kõnetanud pea kõiki poliitilisi kandidaate. Selles suunas ka liigume.

Uue riigigümnaasiumi hoone näol on nüüdisarhitektuuril võimalus linnapilti rikastada. Ärgem nimetagem veel loomata hoonet “hoonemonstrumiks”, kujundades sellega juba ette negatiivset kuvandit. Kõik linnad arenevad – olgem täna tulevikku luues avatud uuendustele. Ilma eelmiste linnavolikogu koosseisudeta oleks praegune linnavalitsus jätkuvalt Tallinna tänava ajaloolises hoones, mitte uues Targas Majas. Ka sel korral otsustati ajaloolisele väärtusele eelistada uut ja modernset. Tuletame meelde, et ka tollal jõudsid linnavalitsuse läbirääkimised ajaloolise hoone rakenduse üle muuseumina eduka tulemuseni pärast otsust ehitada uus hoone.

Ajaloolist Alar Kotli ehitatud gümnaasiumihoonet ei hakka keegi lammutama. Samuti säilib väärika hoone funktsioon õppeasutusena. Tulenevalt riigipoolsest gümnaasiumivõrgu korrastamisest kaob Rakvere gümnaasium nime poolest kui institutsioon ja haridusasutus 2022. aastast paratamatult. Ajaloolisi traditsioone saab jätkata ka tugevat põhikooli väärtustades. Sarnaselt teiste Eesti linnadega ootab Rakveret ees koolide ümberehitamine ja seetõttu tuleb emotsioonide asemel lähtuda pragmaatilistest asjaoludest, linna võimekusest ning laste – tulevaste õppurite – heaolust.

Me kutsume kõiki osapooli üles käituma erinevate arvamuste suhtes austavalt ja olema oma arutlustes ratsionaalsed. On väga inimlik, et uue ja senisest erinevaga võivad tekkida hirmud ja vastuseis. Maailmalinnas Pariisis pidasid linlased sobimatuteks monstrumiteks nii Pompidou muuseumit kui ka Eiffeli torni. Palju meelepaha ja vastuseisu tekitas rakverlastes ka suurte kuludega seotud tarva kuju rajamise idee vallimäele.

Suurte plaanide jõustamiseks vajame Rakveres ühtehoidmist, ausust ja positiivsust. Teeme koos.